Lepiku (Tallinn)

Lepiku
Pindala: 1,62 [1] km²
Elanikke: 1565 (01.01.2017) [1]
Koordinaadid: 59° 29′ N, 24° 53′ E

Lepiku on asum Tallinnas Pirita linnaosas. Asumi pindala on 1,62 km².^[1]

Lepiku asumi nimi tuleneb arvatavasti loodusterminist lepik. 1930. aastate dokumentides kasutati ka Iru-Lepiku nime.^[2]

Asend

Lepiku asum külgneb põhjas Tallinna Mähe asumiga, lõunas ja läänes Kloostrimetsa asumiga, kagus Laiaküla asumiga ja idas Viimsi vallaga. Asumi piir kulgeb põhjas mööda Kupra teed, läänes Kloostrimetsa metsaala ja Metsakalmistu piiri, lõunas mööda Kloostrimetsa teed, idas Pärnamäe teed ja Pärnamäe kalmistu piiri.

Vaade Tallinna teletornist Esku, Udeselja ja Kuldtiiva tänava majadele

Ajalugu

Vanimad märgid asustusest nüüdisaegsel Lepiku asumi alal on I aastatuhandesse enne Kristust dateeritud asulakoht praegusel Silmiku tänav 4 kinnistul ja kultusekivi Pärnamäe tee 65 kinnistul, mis on arheoloogiamälestistena võetud riikliku kaitse alla.^[3][4]

Ajalooline Lepiku küla kujunes 1875–1876. aastal kui endise Väo linnamõisa obrokikruntide planeerimise ja tükeldamise tulemusel tekkinud krundid anti rendile Nehatu ja Väo linnamõisa maatameestele.^[5] Kuni 1939. aastani kuulus Lepiku küla Nehatu valla koosseisu, 1939–1945 Iru valla koosseisu. Lepiku asumi ala kuulub Tallinna linna piiresse 2. märtsist 1945. Aastatel 1945–1991 oli ala Tallinna Mererajooni, aastatel 1991–1993 Idarajooni koosseisus. Kogu nõukogude perioodi säilis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kujunenud hajaküla struktuur samast perioodist pärineva hoonestusega.

Arendustegevus algas Lepiku asumis 1990. aastate lõpus, peale maareformi kohast maade tagastamist õigusjärgsetele omanikele. Esimesteks uusarendusaladeks olid 1997. aastal kehtestatud detailplaneeringute alusel kruntideks jagatud endise Esku (Esko) ja Tammiku talu maad (nüüd Esku, Uduselja, Kuldtiiva ja Sinitiiva tänavad) ja 1999. aastal kehtestatud detailplaneeringuga jagatud Soone talu maad (nüüd Täpiku tänav).^[6][7] 1999. aastal määrati Lepiku asumisse, endistele Lillepi, Lilupi, Valguta, Põldma ja Liiva kinnistutele planeeritud tänavatele nimed: Kedriku tänav, Valguta tänav, Silmiku tänav, Põldma tänav, Harksaba tänav, nimeta teelõik, alates Kõlviku ja Lepiku tee ristmikult kuni Pärnamäe teeni nimetati Kõlviku teeks, endisele Liiva kinnistule planeeritud tänav, mis lähtus Lepiku teelt nimetati Lepiku teeks^[8]. 2014. aasta seisuga on kehtestatud detailplaneeringutega kruntideks jagatud peaaegu kõik endise Lepiku küla talude maad.

Rahvastik

Asumi elanike arv on kasvanud seoses uute elamualade arendustega.^[9] 1. jaanuari 2002 seisuga oli Lepiku asumi elanike arv umbes 300, 1. juuli 2010 seisuga juba 1232.^[10]

Lepiku asumi elanikkond on võrdlemisi noor – 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 23–31%, üle 68-aastased aga 3–9%.^[11]

Lepiku asumi elanike arv^[1][12][13]

Aasta	Arvestuslik rahvaarv
2018	1579
2017	1565
2016	1564
2015	1523
2014	1524
2013	1502
2012	1469
2011	1325
2010	1232
2000	300

Hoonestus ja taristu

Asumisse kuulub Lepiku elamupiirkond ning osa Pärnamäe kalmistust. Lepiku asum on valdavalt pere- ja ridaelamutega hoonestatud elamupiirkond, mida iseloomustab rikkaliku kõrghaljastusega metsalik üldilme. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt ei tohi uued elamukrundid olla väiksemad kui 1500 m². Üldplaneeringu järgi on Lepiku asum kavandatud metsalinnalaadseks, kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamupiirkonnaks.^[9]

2014. aasta seisuga tegutses asumis kaks eralasteaeda (Adelion ja Memme Musi) ja Kloostrimetsa puukool. Ettevõtluspiirkonnad ja kauplused asumis puuduvad.

Lepiku küla 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil

Lepiku asumi tänavad

Asumisse jäävad Esku tänav, Harksaba tänav, Kannustiiva tänav, Karuslase tänav, Kedriku tänav, Kirilase tänav, Kloostrimetsa tee, Kriibi tänav, Kuldtiiva tänav, Kupra tee, Kõlviku põik, Kõlviku tee, Lepiku tee, Lumiku tänav, Merikanni tänav, Piksepeni tänav, Põldma tänav, Päevakoera tänav, Pärnamäe tee, Silmiku tänav, Sinitiiva tänav, Sirptiiva tänav, Sompa tee, Suurekivi tänav, Sügislase tänav, Täpiku tänav, Udeselja tänav, Vaksiku tänav, Valguta tänav, Villkäpa tänav, Äigrumäe tee, Öölase tänav.

Kehtestatud või menetlusel olevate detailplaneeringute alusel on moodustatud veel Leediku tänav, Suru tänav, Taevastiiva tänav ja Uneliblika tänav, mis 2015 juuni seisuga ei ole välja ehitatud.

Lepiku asumi tänavate nimed tulenevad valdavalt kas ajaloolistest talunimedest (Esku, Kriibi, Põldma, Sompa, Valguta) või on seotud liblikatega,^[14] kuna asumi kaguossa kavandati varem liblikate kaitseala.^[15]

Loodus

Geomorfoloogiliselt on Lepiku asumi piirkond merekuhjetasandik madalate põhja-lõunasuunaliste liivaluidete ja nendevaheliste nõgudega. Luitestikul kasvab valdavalt küpses vanuses männik. Luidetevahelistes nõgudes läbib asumit kaks magistraalkraavi – Kalmistu kraav ja Lepiku peakraav – mis suubuvad läbi Tallinna Botaanikaaia tiikide Pirita jõkke.^[9]

Kaitstavatest loodusobjektidest asub Lepiku asumis Suurekivi rahn (Lepiku tee 58 kinnistul).^[16] Merikanni tänav 1 ja 2 kinnistutel on leitud roosa merikanni (Armeria maritima) kasvukoht. Pärnamäe tee ja Kloostrimetsa tee ristmiku juures on aas-karukella (Pulsatilla pratensis) kasvukoht.

Viited

1. Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
3. Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 2624. Asulakoht
4. Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 2627. Kultusekivi
5. Robert Nerman. Lepiku küla. Pirita. 01.10.2005
6. Tallinna Linnavolikogu 26.06.1997 otsus nr 96. Detailplaneeringu kehtestamine Haabersti, Kesklinna, Lasnamäe, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosas
7. Tallinna Linnavolikogu 20.05.1999 otsus nr 114. Sompa tee 14 ja 14a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Pirita linnaosas
8. Tänavanimede määramine Pirita linnaosas, RT IV, 12.09.2013, 9
9. Pirita linnaosa üldplaneeringu seletuskiri
10. "Pirita linnaosa arengukava 2012–2016. Pirita linnaosa valitsus. Tallinn, 2011". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. jaanuar 2015. Vaadatud 16. jaanuaril 2015.
11. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016
12. Tallinn arvudes
13. "TALLINN ARVUDES 2018". TALLINNA LINNAVALITSUS. 1.08.2018. Vaadatud 21.06.2023.
14. "Seletuskiri Tallinna Linnavalitsuse määruse eelnõu "Tänavanime määramine Pirita linnaosas" juurde" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 9. jaanuaril 2015.
15. Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2013. Lk 223. ISBN 9789949332151
16. Keskkonnaregister. Suurekivi rahn

Välislingid

• Robert Nerman. Lepiku küla. Pirita. 1. oktoober 2005
• Robert Nerman. Tuiskliivase maaga Lepiku küla. Postimees. 18. jaanuar 2008