See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2019) |
Lesbide seksuaalpraktikad on seksuaalkäitumine naistega seksivate naiste (NSN) vahel olenemata nende seksuaalsest sättumusest või seksuaalsest identiteedist.
Naistega seksiv naine võib end määratleda lesbina, biseksuaalsena või loobuda enda määratlemisest. Mõistet võidakse rakendada ka heteroseksuaalsetele või aseksuaalsetele naistele, kes pole oma seksuaalsuses kindlad või proovivad seda.
Harilikult näitab naine enda kiindumust põsesuudluse või kallistamisega. Eri puudutuse vorme nagu suudlust huultele, pikemalt kestvat suudlust või kallistust võidakse pidada seksuaalseks. Seksiõpetaja ja feministi Shere Hite'i üks uurimisalune naine kirjutas, et "seks naisega hõlmab puudutamist, suudlemist, naeratamist, tõsiselt otsa vaatamist, kallistamist, rääkimist, sõrmeseksi, hellitamist, teineteise vaatamist, suuseksi, lahtiriietamist, hiljem mäletamist, häälitsuste tegemist, mõnikord õrnalt hammustamist, mõnikord nutmist ning koos hingamist ja ohkamist".[1]
Partneri seksuaalse iha märgiks ja erootiliseks stiimuliks (seksuaalseks erutuseks) võib lugeda enda või partneri lahtiriietamist ning erinevaid füüsilist intiimsust näitavaid tegevusi: nagu partneri erogeenste piirkondade puudutamist käte, keele või suuga. Füüsilist intiimsust näitavate käitumiste lubamine (eriti partneri rindade ja nibude stimuleerimine) on märk vastastikusest huvist seksuaalse tegevuse vastu.
Naisel võivad olla huuled ja keel tundlikud erogeensed piirkonnad. Sageli kasutatakse neid kehaosi nii eelmängul kui ka kogu seksuaalse tegevuse jooksul, näiteks suudlemisel, imemisel, lakkumisel või konkreetsemalt suuseksil. Partneri rindade stimuleerimine on üks eelmängu vorme. Naise rindade ja rinnanibude stimuleerimine on seksuaalse tegevuse tavaline osa.[2] Rinnanibude stimuleerimine soosib oksütotsiini ja prolaktiini tootmist ja vabastamist.[3] Stimuleerimise ajal vabaneb suures koguses oksütotsiini, mis harilikult valmistaks keha ette rinnaga toitmiseks. Lisaks sellele, et see tekitab naises emalikud tunded, vähendab see ka tema ärevust ning suurendab usaldust ja partneritevaheliste sidemete loomist.[4][5]
Suuga kõdisti või teiste häbeme või tupe piirkonna stimuleerimine on tavaline seksuaalne praktika naiste vahel. Sarnaselt rinnanibude stimuleerimisega võidakse kasutada lisaks huultele või keelele ka hambaid.[6][7] Suuseksi, mis hõlmab naise kõdisti või teiste häbeme või tupe piirkonna osade stimuleerimist, nimetatakse cunnilingus'eks. Harvem stimuleeritakse suuga pärakut (anilingus).[7][8]
Sõrmeseksil kasutatakse sõrmi, et masseerida partneri kõdistit või teisi häbeme, tupe või päraku piirkondi. Kõige tavalisem viis, kuidas naine saavutab orgasmi, on suu või käega häbeme (eriti kõdisti) stimuleerimine.[9][10][11][12] Sõrmeseks võib toimuda erinevalt: iseenda rahuldamine, ühepoolne rahuldamine, vastastikune rahuldamine, penetratsiooniga või ilma. Tupesisene masseerimine võib stimuleerida väga tundlikku ala, mida mõnikord kutsutakse g-punktiks. Osadel naistel tekitab g-punkti stimuleerimine intensiivsema orgasmi kui kõdisti stimuleerimine.[13] Sügavamaks tupe-, päraku- või suusiseseks penetratsiooniks võidakse kasutada dildot, rihmaga dildot või teisi seksilelusid.
Tribadism on tavaline mittepenetratiivse seksi vorm naiste vahel.[6][7][14][15] Tribadismi puhul hõõrub naine oma häbet partneri häbeme, reie, kõhu, tagumiku, käe või mõne muu kehaosa vastu. Selline kontakt on võimalik saavutada mitmesugustes asendites, näiteks misjonäri-, naine peal-, koera-, kääride- või mõnes muus asendis.[16][17] Tribadismiga samaaegselt võidakse teha sõrmeseksi või kasutada dildot.[6][15][18]
Aeg-ajalt vahelduseks või rutiinsemalt võib üks partner võtta passiivse rolli ja jätta teise partneri ülesandeks tema rahuldamise. Selline käitumine võib olla osa domineerimisest ja allumisest. Näiteks võib olla koeraasendis naine passiivne ning avatud seksuaalsetele tegevustele, mille valib tavaliselt aktiivne partner: sõrmeseksile tagant, erogeensete piirkondade stimuleerimisele (näiteks suguelundite, nibude või tuharate), mängulisele tagumiku laksutamisele.[19] Aktiivne partner võib sisestada seksilelusid nagu dildo või vibraator partneri tuppe või pärakusse.
Partnerid kasutada sidumist (näiteks käeraudadega) või teisi BDSM-iga seotud tegevustest, et kindlustada partneri passiivsus või suurendada allumise tunnet või tegelikku allumist.[6][15] Piiratud liikumisvõimalusega partner on harilikult avatud erinevatele seksuaalsetele aktidele ega saa seksuaalses aktiivselt osaleda. Seksuaalse rahulolu saamisel on ta sõltuv partnerist, kes võib valida seksuaalse tegevuse tüübi ja tempo. Samuti võib domineeriv partner kasutada seksilelusid. Domineeriva partneri rolliks on käsitleda alluvat partnerit seksuaalse esemena, mida ta kasutab enda seksuaalseks rahuldamiseks. Aktiivne partner võib saada seksuaalse rahulduse partnerile seksuaalse rahulduse andmisest.
1953. aastal väitis Alfred Kinsey raamatus "Naise seksuaalne käitumine", et viimase viie aasta jooksul oli 78% uuritavatest naistest saanud orgasmi. Samasoolises vahekorras said orgasmi 60–100% naistest, vastassoolises vahekorras aga ainult 55% juhtudest.[20] Kinsey järgi on erinevus seletatav sellega, et naised teavad meestest paremini, kuidas saavutada naise seksuaalne rahuldus ning mõistavad paremini naise seksuaalsust.[21] Mitmed hilisemad teadustööd on sarnaselt järeldanud, et lesbide seksuaalkäitumises on võrreldes heteroseksuaalsete paaridega rohkem tunnuseid, mida seostatakse partnerite seksuaalse rahuloluga. Samuti seda, et naissoost partnerid tähtsustavad enam armatsemise emotsionaalseid külgi.[14][21] Masters ja Johnson avaldasid 1979. aastal uuringu lesbide seksuaalpraktikatest. Nende uurimistulemuste järgi on lesbide seksuaalsed kokkupuuted rohkem tervet keha hõlmavad tegevused kui vaid suguelunditele keskenduv kokkupuude; ollakse seksuaalselt kindlamad ning räägitakse oma seksuaalsetest vajadustest; vähem keskendutakse või närveeritakse orgasmi saavutamise pärast; seksuaalsed kokkupuuted on pikemad ning üleüldine rahulolu oma seksuaaleluga on suurem.[14][22]
Pepper Schwartzi ja Philip Blumsteini (1983) ning Diane Holmbergi ja Karen L. Blairi (2009) uurimistöö aga ei toetanud varasemaid tulemusi, mis olid näidanud, et samasoolises seksuaalses suhtes olevad naised on võrreldes vastassoolises suhtes olevate naistega seksuaalselt enam rahuldatud. Schwartzi järeldas oma uurimistöös, et pühendunud suhtes olevad lesbipaarid seksivad vähem kui muud tüüpi paarid. Samuti seda, et mida kauem on suhe kestnud, seda vähem väljendab paar seksuaalset lähedust. Schwartzi uuring on seatud kahtluse alla (vt Lesbide voodielu surm).[14][22][23][24] Holmbergi ja Blaire (2009) uurimus aga ei leidnud erisooliste paaride ja samasoolistes suhetes olevate naiste vahel erisust seksuaalses ihas, seksuaalses suhtlemises, seksuaalses rahulolus ega rahulolus orgasmidega.[25] Blair ja Pukall (2014) esitasid sarnased järeldused: samasoolistes suhetes naised rääkisid vastassoolistega sarnasest üleüldisest seksuaalsest rahulolust ning harvemast seksuaalsest tegevusest. Sama uurimus näitas aga, et samasoolistes suhetes olevad naised kulutavad märkimisväärselt pikemat aega üksikute seksuaalsete kontaktide peale: sageli kestavad üksikud kokkupuuted kuni kaks tundi. Järelikult see, mis võib lesbidel jääda puudu sageduses, teevad nad tasa pikema kestvusega.[26]
Shere Hite'i uurimistöö (ehkki metodoloogiliste piirangutega) näitas, et enamik naisi vajab orgasmi saamiseks kõdisti (välispidist) stimuleerimist. Õige stimuleerimise korral võib olla lihtne saavutada tugevat orgasmi. Hite'i uurimuse järgi saavutab enamik naisi kergemini orgasmi masturbeerimisega lisaks oma keha parema tundmise tõttu just kõdisti stimuleerimise kaudu.[27][28] Teadlaste Peplau, Fingerhut ja Bealsi (2004) ning Diamondi (2006) uurimistööd jõudsid Kinsey leidudega sarnasele järeldusele osutades, et lesbid saavutavad orgasme seksuaalsel kokkupuutel sagedamini ja kergemini kui heteroseksuaalsed naised.[21]
Teadlased on uurinud ka konkreetseid seksuaalseid praktikaid naiste samasoolistes seksuaalsetes suhetes. Masters ja Johanson järgi on lesbide seas dildo tuppe sisestamine haruldane. Lesbid kipuvad sarnaselt vastassooliste paaridega rohkem keskenduma suguelundite stimuleerimisele kui otsesele kõdisti stimuleerimisele.[14] Laialt on levinud arvamus, et kõik naised, kes seksivad teiste naistega, osalevad suuseksis. Teaduslik uurimistöö ei toeta seda arvamust. Osadele lesbidele ja biseksuaalsetele naistele ei meeldi oraalne seks, kuna neile ei meeldi see kogemus. Samuti võivad mängu tulla erinevad psühholoogilised või sotsiaalsed tegurid: näiteks võidakse leida, et selline tegevus ei ole puhas.[29][30][31] Teised lesbid ja biseksuaalsed naised leiavad, et suuseks on määrava tähtsusega osa naistevahelises seksuaalses tegevuses.[30][31] Võrreldes erisooliste paaridega peavad lesbipaarid suuseksi mittemeeldimist suurema tõenäosusega probleemiks. Seetõttu on tavaline, et nad otsivad teraapiast abi suuseksiga seotud vaimsest tõkkest üle saamiseks.[30]
Osadele lesbidele meeldib anaalseks, teistele mitte.[32] 1987. aastal viidi läbi mitteteaduslik uuring Colorados, kus küsitleti enam kui 100 lesbiorganisatsiooni liiget. Küsiti, milliseid tehnikaid kasutasid uuritavad viimasel kümnel seksuaalsel kokkupuutel. 100% vastanutest teatas suudlemisest, rindade imemisest ja kliitori manuaalsest stimuleerimisest. Enam kui 90% andis teada keelega suudlemisest, suuseksist ja sõrmede sisestamisest tuppe. 80% küsitletutest teatas tribadismist. 30. aastates olevad lesbid olid võrreldes teiste vanusegruppidega kaks korda suurema tõenäosusega osa võtnud anaalsest stimuleerimisest (sõrme või dildoga).[6] 2014. aastal uuriti Ameerika Ühendriikides ja Kanadas lesbipaare. Uuring leidis, et 7% neist osaleb vähemalt korra nädalas anaalses stimuleerimises või penetratsioonis, umbes 10% korra kuus ning 70% väldib seda.[33]
2003. aastal viidi läbi 803 lesbi ja biseksuaalse naise seas, kes käisid Londonis kahes lesbidele mõeldud tervisekliinikus ning 415 ühes kogukonnas oleva naistega seksiva naise seas uurimus. Uurimuse tulemuste järgi oli kõige tavalisemateks seksuaalseteks praktikateks naiste vahel "suuseks, sõrme sisestamine tuppe, vastastikune masturbeerimine ning tribadism (frottage suguelundite vahelise kontaktiga või suguelundite hõõrumine partneri mõne teise kehaosa vastu)." Vaadeldud naistega seksivate naiste seas esines neid praktikaid 85% juhtudel. Sarnaselt varasemate uuringutega näitasid andmed, et naistega seksivate naiste seas on haruldane tupe penetratsioon dildo või muude seksileludega.[7][34] 2012. aasta veebiuuringus osales 3116 naistega seksivat naist. Enamik neist teatas, et nad on osalenud suguelundite hõõrumises (99,8%), sõrmeseksis (99,2%), tribadismis (90,8%), suuseksis (98,8%) ja kasutanud vibraatorit (74,1%).[35]
Enamiku seksuaalsete tegevuste kaudu võivad levida mitmesugused infektsioonid. Suguhaiguste levimise tõenäosust vähendab turvaseks. Kuna naiste vaheline seks on oma loomult mittepenetratiivne, siis on risk vahetada kehavedelikke suhteliselt madal. Seetõttu on suguhaiguste ülekandumise risk samuti suhteliselt madal.[36][37] Eriti kui seda võrrelda mees-naine või mees-mees paaride penetratiivsete seksuaalsete tegevustega.[38] Samade seksilelude kasutamine enam kui ühel partneril suurendab suguhaiguste leviku tõenäosust.[38][39] Ehkki lesbide seksuaalse tegevusega on HIV-i edasikandumise risk märkimisväärselt madalam kui mees-naine või mees-mees seksuaalse tegevuse puhul, on see olemas.[38] HIV võib levida kehavedelike, näiteks vere (ka menstruaalvere), tupevedeliku ja rinnapiima kaudu. Samuti suuseksil, kui partneril on suus haavad või haavandid või kehv suuhügieen.[37]
Ameerika Ühendriikides tegutsev Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus (CDC) ei tunnistanud 1995. aastani naistevahelist seksi HIV-i ühe võimaliku leviku viisina. CDC järgi puuduvad piisavad andmed, mis puudutaks suguhaiguste levimise riski naistevahelisel seksuaalsel kokkupuutel.[38] Sellele vaatamata väidab CDC, et naistevahelisel seksil võivad levida trihhomonoos, HIV, inimese papilloomiviirus (HPV, mida on seostatud peaaegu kõikide emakakaelavähkide juhtumitega) ja süüfilis.[38] Ehkki nende haiguste esinemissagedus lesbidel pole teada, näitas üks uuring, et 30% lesbideest ja biseksuaalsetel naistest on suguhaigustesse haigestunud.[40] See ei tähenda, et seksuaalselt aktiivsed lesbid oleksid suguhaigustest ohustatumad kui üldine populatsioon. Health Canada märkis, et "kõikide HPV tüüpide (vähki tekitavad ja seda mitte tekitavad) esinemissagedus erinevate vaatlusaluste rühmade seas on vahemikus 20–33%".
Järgmised turvaseksisoovitused on rahvatervise ametnikud kokku leppinud naistega seksivatele naistele, et vältida seksuaalsel teel levivad infektsioone (STLI-e):
Orgasmi saavutamisel hindasid naised kõdisti stimuleerimist olulisemaks, kui tupe stimuleerimist. Ainult 20% vastanutest osutas, et nad ei vaja vahekorra ajal eraldi kõdisti stimuleerimist.
Enamus naisi teatasid enda võimetusest saavutada orgasmi tupeseksil. Orgasmi saavutamiseks vajasid nad otsest kõdisti stimuleerimist... Umbes 20% saavutasid tupeseksil orgasmi...