Leukippose tütarde röövimine | |
Autor | Peter Paul Rubens |
---|---|
Loomisaeg | 1615–1620 |
Liik | maal |
Tehnika | õlimaal |
Materjal | lõuend |
Mõõtmed | 209 cm × 224 cm |
Kunstistiil | barokk |
Asukoht | Vana Pinakoteek Münchenis |
Meediafailid Wikimedia Commonsis |
"Leukippose tütarde röövimine" on flaami kunstniku Peter Paul Rubensi maal Vana-Kreeka mütoloogia ainetel, üks barokkmaali tuntumaid näiteid. Maal valmis 1615–1620 (teistel andmetel 1618) ning 2018. aasta seisuga asub see Saksamaal, Müncheni Vanas Pinakoteegis.[viide?]
Mütoloogilisi naiserööve kujutas Rubens korduvalt: vähemalt kolmel korral Europe röövimist, samuti Marsi röövimas Rhea Silviat, Plutonit röövimas Proserpinat, kentaur Nessost röövimas Deianeirat, Boreast röövimas Oreithyiat, sabiinitaride röövimist jne. Leukippose tütarde röövimine oli levinud motiiv juba antiikkunstis, kus see esines eri žanrides keraamikast bareljeefideni. 20. sajandil on seda kujutanud näiteks Ker-Xavier Roussel, Lovis Corinth Frauenraub ja Eugène Leroy.
Rubensi maal kujutab Kreeka legendidest tuntud kaksikuid, surelikku Kastorit ja surematut Polydeukest röövimas oma onu, Messeenia kuninga Leukippose tütreid Phoibet ja Hilaeirat. Hobusetaltsutaja Kastor on äratuntav turvise järgi, poksija Polydeukes on palja ülakehaga. Samuti võib neid eristada hobuste järgi: Kastori hobune käitub taltsalt ja seda suudab puto talitseda, Polydeukese hobune on aga tõusnud tagajalgadele. Puto must tiib sümboliseerib kaksikute saatust. Phoibe ja Hilaeira puhul ei ole selge, kumb on kumb.[viide?]
Soojades värvides maal paistab silma figuuride jõulise dünaamika ja värvipindade kontrasti poolest, staatiline taust – hele taevas madala horisondi kohal – tõstab aga esile esiplaani dünaamilisust. Kunstniku arengus langeb teos varasesse perioodi, üleminekusse renessansilt barokile. Kompositsioon on hoolikalt kavandatud nagu oli hiljem omane klassitsismile, ent tõusev diagonaalne liikumine on tüüpiline barokkdünamismile. Maali koloriidis (kuldne, oranž, tumeroheline jts) on nähtud Veneetsia koolkonna (Giorgione, Tiziani, Tintoretto jt) mõju.[viide?]
Eri tõlgendustes on "Leukippose tütarde röövimist" peetud allegooriaks abielu teemal või arvatud seda kujutavat isegi hinge ülenemist teel taeva poole neoplatonismi vaimus. Margaret D. Carroll seevastu rõhutab motiivi vägivaldsust, kompositsiooni põhinemist Rubensi varasemal visandil Leonardo da Vinci "Anghiari lahingu" ainetel ning tõlgendab maali poliitilise allegooriana absolutistliku monarhia kohta, mille ideoloogias 17. sajandil tõusis esile suverääni valdav jõukasutus ja alamate nõusoleku tarbetus.[1]
Maali ostis Antwerpenis 1716. aastal Pfalzi kuurvürst Johann Wilhelm II. Algselt saadeti teos Mannheimi, kuid 1805.-06. aastaks jõudis see Münchenisse.[viide?]
Teose teema tuvastas 1777. aastal luuletaja Wilhelm Heinse pärast Theokritose "Idüllide" lugemist.[viide?]
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Leukippose tütarde röövimine |