Libaoperatsioon

Libaoperatsioon (false flag^[küsitav]) on avalikkuse eksitamine, petmine infosõjas.

Eesmärk on eksitada avalikkust, viies mitmesuguseid tegevusi läbi nii, et need tunduksid meedia vahendusel loogilised ja põhjendatud. Läbi ajaloo on sõdimise õigustamiseks kasutatud erinevaid libaoperatsioone ning leiutatud olematuid ohte. Sõjas on oluline, et oma eluga riskivad sõdurid usuks, et nad võitlevad ülla eesmärgi nimel. Libaoperatsiooni võtet kasutatakse ka mittesõjalistes olukordades.

Libaoperatsioone kasutatakse laialdaselt luures, sõjatööstuses ja suurriikide vahelistes sõdades. Kui inimesed saavad aru, et neid on petetud, siis on juba liiga hilja. Juhtumid on strateegiliselt ajastatud ja kannatada võivad ka süütud ohvrid. Tänapäeval tundub, et sellised võtted on tavapärased, mitte erakorralised tegevused.

Näited

Vene rahva toetuse saamiseks föderaalvägede uuele Kaukaasia sõjakäigule sooritati kuritegu – detsembris 1999 lasid Vene eriteenistused Moskvas, Buinakskis ja Volgodonskis õhku elumajad, kus hukkus rohkem kui 300 inimest ja seda esitati tšetšeeni võitlejate kätetööna. Kuritegu sai avalikuks, kui Kaasanis jäid tšekistid kohalikule miilitsale vahele 150-kilogrammise lõhkelaengu paigutamisel elumajja. 30. septembril 1999 alanud 90 000 inimesest koosnevate föderaalvägede ohvriterohkeTšetšeenia sõjakäik viidi lõpule 2003. aastal.

Libaoperatsiooni näiteks, kuidas CIA sõda kavandas ja õigustas, on 2003. aastal alanud USA-Iraagi sõja eel toimunu. Suveräänsesse riiki tungiti sisse rahvusvahelise julgeoleku tagamise ettekäändel. Väideti, et Iraagil on massihävitusrelvad, mida kunagi ei leitudki. On võimalus, et keemiarelvad viidi Iraagist Süüriasse aga seda pole tõestatud.