Lihaveis

Nuumveis ehk lihaveis (inglise cattle for fattening, store animal [1], beef cattle[2]) on liha saamiseks kasvatatav veis.[3] [4]

Lihaveiseid kasvatatakse Eestis maastikuhoolduseks, liha tootmiseks ja aretuseks (tõukari)[5]

Lihaveisekasvatus

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Lihaveisekasvatus

Lihaveise kasvataja peab tagama veisele stressivaba ja ohutu keskkonna.

Vasikad võõrutatakse 6–10 kuu vanuselt, kaaluvad umbes 300 kilogrammi. Peale võõrutamist viiakse noorloomad karjamaale, kuni nad on 12–16 kuu vanused. Nuumatakse 4-6 kuud, kuni realiseerimiseni.

Nad joovad päevas keskmiselt 41 liitrit vett. Söödetakse enamasti siloga, mõnel pool antakse lisaks heina. Jõusöödana antakse kas jahu või graanuleid.

Lihaveised võivad elada aasta läbi väljas, kuid seaduse järgi peab olema veisel varjumise võimalus, näiteks katusealune või metsatukk. Samas peab olema tagatud ka inimese ohutus.

Toodang

[muuda | muuda lähteteksti]

Lihaveised realiseeritakse 18–22 kuu vanuselt. Realiseerimisel kaaluvad tavaliselt üle 450 kilogrammi. 450-kilogrammisest veisest saab 200 kilogrammi veiseliha, tapasaagis on 45%.

Tapajärgselt eraldatakse veri, pea, jalad ja nahk. Lihakeha säilitatakse külmkambris, kus rümp on riputatud rippteele tagajalgupidi.

Tõud

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis põhiliselt kasvatatavad lihaveisetõud on hereford (25%), aberdiin-angus (24%), limusiin (18%), simmental (11%), šarolee (8%), šoti mägiveis (8%) ja hele akviteen (4%). Sealjuures oli PRIA andmetel 2016. aasta alguses Eestis 66 379 lihaveist ja 2181 lihaveiste kasvatamisega tegelevat juriidilist isikut.[6]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "nuumveis". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. oktoober 2017. Vaadatud 21. jaanuaril 2016.
  2. ↑ beef cattle
  3. ↑ Eesti Lihaveisekasvatajate Selts (vaadatud 21.01.2016)
  4. ↑ T. Põlluäär. Lihaveisetõud.(vaadatud 21.01.2016)
  5. ↑ "Indrek Ostrat. Lihaveisekasvatusest värskelt alustanu pilgu läbi". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. jaanuar 2016. Vaadatud 21. jaanuaril 2016.
  6. ↑ Eesti lihaveisesektori visioonidokument 2016–2020 Maaeluministeerium, 2016

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]