"Liivimaa puusepp" (originaalis Il falegname di Livonia, o Pietro il grande, czar delle Russie – 'Liivimaa puusepp ehk Peeter Suur, Venemaa tsaar') on Gaetano Donizetti koomiline ooper (opera buffa) kahes vaatuses Gherardo Bevilacqua-Aldobrandini libretole, mis põhineb osaliselt Felice Romani libretol Giovanni Pacini ooperile "Il falegname di Livonia" (1819) ja Alexandre Duvali komöödial "Le menuisier de Livonie, ou Les illustres voyageurs" (1805).
Esmaettekanne toimus 26. detsembril 1819 Veneetsia Teatro San Samueles. Rollide esmaesitajad olid Vincent Botticelli (Peeter Suur), Adelaide Raffi (Katariina I), Giovanni Battista Verger (Carlo Scavronski), Angela Bertozzi (Annetta Mazepa), Louis Martinelli (Ser Cuccupis), Giuseppe Guglielmini (Firman-Trompest) ja Gaetano Rambaldi (Hondediski).
Ooperi tellis Teatro San Samuele juhtkond viimases hädas, olles suurtes majanduslikes raskustes. Noor helilooja Donizetti oli andnud endast teada 1818. aastal Veneetsias toimunud suhteliselt eduka ooperiga "Enrico di Borgogna". Juhtkonnale sobis, et ooperiärisse tulnud noor uustulnukas leppis tagasihoidliku honorariga. Donizetti komponeeris teose osaliselt oma kodulinnas Bergamos, osaliselt Veneetsias.
Selle tugevate Rossini mõjutustega ooperiga avas teater 1819/1820. aasta karnevalihooaja. Tegemist oli neljanda Donizetti ooperiga, mida tema eluajal esitati ja esimene, mida esitati rohkem kui ühes teatris vaatamata, et Veneetsia esietenduse vastuvõtt oli leige. Seda lavastati hiljem Bolognas (1824, 1826), Veronas (1825), Padovas (1826), Veneetsias (1827) ja Spoletos (1829), kus oli viimane teadaolev etendus 19. sajandil. Unustuses olnud ooperi osaliselt säilinud partituur leiti ja taastati ning kanti ette 2003. aastal Peterburi Kammerooperis. 2004. aastal esitati Martina Franca della Valle d'Itria festivalil ning 2019. aastal Donizetti festivali avamisel Bergamo Teatro Sociales.
Tegevus toimub Liivimaal praegustel Läti ja Eesti aladel 17. sajandi lõpul ühes kõrtsis. Puusepp Carlo on armunud orbu tüdrukusse Annettasse. Carlo väidab, et on aadli päritolu ja elavneb, kui kõrtsimajja saabuvad tsaar Peeter Suur ja tema naine Katariina, kes mõlemad reisivad inkognito. Nad otsivad tsaarinna kadunud venda. Neil on põhjust kahtlustada, et see võib olla Carlo. Tsaar küsib hotellipidajalt Madama Fritzilt informatsiooni puusepa kohta. Carlo ei tea, kes on need võõrad ning käitub nendega ägedalt. Tekib vaidlus, kus Peeter ähvardab Carlot, et kui ta ei lõpeta, järgnevad kohutavad tagajärjed. Ka linnakohtunik Ser Cuccupis läheb Peetriga tülli. Kohtunikule ei meeldi külaliste suurejooneline hoiak ja ta ähvardab neid oma sõbra tsaariga. Peeter otsustab kohtuniku auastet tõsta, öeldes, et ta on Menšikov, tsaari kõrge ohvitser. Magistraat laseb Carlo külalistega käitumise pärast vangistada. Carlo peaaegu süüdi mõistetud, kui Madama Fritz näitab dokumente, mis tõendavad, et ta Carlo on Katariina vend.
Kui Carlo saab teada, et ta on tsaari naise vend, tutvustab ta Annettat ikka veel maskeerunud isevalitsejate paarile. Annetta räägib neile, et tsaar ei tohi teda kunagi näha, sest ta on reeturist hetmani Ivan Mazepa tütar. Teatatakse, et Mazepa on surnud. Vale-Menšikov annab tüdrukule armu. Tsaariga kaasas olnud Moskva vägede kapten ütleb magistraat Ser Cuccupisele, et Menšikov on tegelikult tsaar. Magistraat üritab tsaarile läheneda, kuid tsaaril on juba selge, kellega on tegemist. Ta vallandab Ser Cuppiuse tema ametikohalt ja mõistetab talle tasumiseks suure trahvi. Peeter, Katariina, Carlo ja Annetta lahkuvad õnnelikult Peterburi.