Listerioos

Listerioos
Listeriosis
Listerioosibakter (Listeria monocytogenes)
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 AA.32
RHK-9 027.0
DiseasesDB 7503
MedlinePlus 001380
eMedicine med/1312 ped/1319

Listerioos on grampositiivse listeeriabakteri (Listeria monocytogenes) põhjustatav nakkushaigus, mis levib peaasjalikult loomsete toiduainete kaudu. Sümptomiteks on palavik, pearinglus, iiveldus ja kõhulahtisus.

Listeeriabakter on maapinnas, loomasöötades ja loomade soolestikus levinud bakter. Erinevalt teistest bakteritest suudab see bakter paljuneda ka külmkapi temperatuuril.

Saastunud toidu tarvitamisel paljunevad bakterid soole limaskesta rakkudes ning levivad organismis.

Otsesel kontaktil võib tekkida listerioosi nahavorm, listerioosi võib haruharva nakatuda ka sugulisel teel.[1]

Nakkus võib kanduda (emakoogi kaudu) ka emalt vastsündinule , kusjuures umbes veerand listerioosi juhtudest ongi seotud sünnitusega.

Listerioosi haigestuvad eeskätt immuunpuudulikkusega, kasvajatega ning hormoonravi saavad inimesed. Immuunsüsteemi ebaküpsuse tõttu on bakteri suhtes tundlikud ka vastsündinud.

Euroopa Liidus registreeriti 2016. aastal 2536 listerioosi haigestumist (0,47 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta) ja neist lõppes surmaga 247 juhtumit. Eestis registreeriti samal aastal 9 haigusjuhtu.[2]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Preventing Foodborne Illness: Listeriosis1, University of Florida,Veebiversioon (vaadatud 29.12.2013) (inglise keeles)
  2. ↑ Roasto, M., Koskar, J. (2018). Listerioosijuhtumid inimestel on tõusuteel. Eesti Loomaarstlik Ringvaade, 3, 8−11. [1]