Londoni majandus

London, Suurbritannia pealinn, on üks maailma juhtivaid rahvusvahelise äri ja kaubanduse finantskeskusi ning üks globaalse majanduse juhtimiskeskusi.^[1]

Bishopsgate Londoni Citys

Londoni majanduses domineerivad teenindussektorid, eriti finantsteenused ja nendega seotud professionaalsed teenused, millel on tihedad sidemed Suurbritannia teiste piirkondade majandustega ja rahvusvahelise majandusega.^[2] Brookings Institutioni järgi oli London 2011. aastal suuruselt viies suurlinna majandus maailmas.^[3] Mõne linnaosa hinnanguline brutoarvelduste arv elaniku kohta on koguni 116 800 naelsterlingit.^[4]

Hinnanguliselt 8 787 892 elanikuga 2019. aastal^[5] on London Suurbritannia kõige rahvarikkam piirkond, tiheasustusega piirkond ja suurlinnapiirkond. London toodab umbes 22 protsenti Suurbritannia kogu SKT-st.^[6] 2013. aasta alguses baseerus Londonis 841 000 erasektori ettevõtet, mis on rohkem kui üheski teises Suurbritannia piirkonnas. 18 protsenti on kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, 15 protsenti aga ehitussektor. Paljud neist on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.^[7]

SKT

Londoni linnaosad kui riigid, kus SKP elaniku kohta on sarnane

London tootis 2016. aastal umbes 408 miljardit naela, mis on üle 22% Suurbritannia SKTst, samas kui Suur-Londoni majandus – Euroopa suurim – tootis ligikaudu 30 protsenti Suurbritannia SKTst.^[8]

Teenindussektor

London siirdus peamiselt teenuspõhisele majandusele varem kui teised Euroopa linnad, eriti pärast teist maailmasõda. Londoni edule teenindus- ja ärikeskusena aitavad kaasa mitmed tegurid:

• inglise keel on emakeel ja on domineeriv rahvusvaheline ärikeel;
• linna endine roll endise Briti impeeriumi pealinnana;^[9][10]
• oma positsioon Euroopas, kuna Euroopas on rahvaarv ja SKT suurem kui USAs^[11] ning keskne ajavöönd võimaldab Londonil olla sillaks USA ja Aasia turgude vahel^[12];
• Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide erisuhted^[13] ning Suurbritannia lähedased suhted paljude Aasia, Aafrika ja Lähis-Ida riikidega, eriti Rahvaste Ühenduse riikidega;^[14][15]
• Inglise lepinguseadus on rahvusvahelises äris kõige olulisem ja kasutatuim lepinguseadus;^[16]
• ettevõtluse sõbralik keskkond (nt suhteliselt madalad maksud ettevõtetele ja alaliselt elavatele välismaalastele^[17][18]; Londoni linnas ei vali kohalikku omavalitsust residendist elanikud, vaid residendist ettevõtted);

• hea transpordi infrastruktuur, eriti lennundus;^[19][20]
• kõrge elukvaliteet.^[21]

Praegu töötab üle 85% (3,2 miljonit inimest) Suur-Londoni hõivatud elanikkonnast teenindussektoris. Veel pool miljonit Suur-Londoni elanikku töötab tootmises ja ehituses, jagunedes nende vahel peaaegu võrdselt.^[22]

Äripiirkonnad

Londonis on viis peamist äripiirkonda: The City, Westminster, Canary Wharf, Camden & Islington ja Lambeth & Southwark. Üks võimalus nende suhtelisest olulisusest aimu saada on vaadata kontoripindade suhtelist kogust: Suur-Londonis oli 2001. aastal 26 721 000 m² kontoripinda.

Äripiirkond	Kontoripinda (m^2)	Ettevõtte koondumine
The City	7 740 000	Finants, vahendus, kindlustus, juriidika, fondijuhid, pangandus
Westminster	5 780 000	Peakontorid, kinnisvara, privaatpangandus, riskifondid, valitsus
Camden & Islington	2 294 000	Loomemajandus, rahandus, disain, kunst, mood, arhitektuur, meedia
Canary Wharf	2 120 000	Pangandus, meedia, juriidika
Lambeth & Southwark	1 780 000	Raamatupidamine, nõustamine, kohalik omavalitsus

Kasulik juhend rikkuse jaotamiseks kogu Londonis on kontoripindade rentimise kulud. Mayfair ja St. James's on ajalooliselt ja praegu kõige kallimad piirkonnad – umbes 146 naela ruutmeetri kohta aastas. Kõige odavamad kaubanduspiirkonnad on Waterloo & Southwark ja East London Tech City, uus, kuid kasvav alustavate tehnoloogiaettevõtete keskus, tuntud ka kui Silicon Roundabout – umbes 65 naela ruutmeetri kohta aastas.^[23]

Riigisisesed ja rahvusvahelised ettevõtete peakorterid

Londoni börs on kõige rahvusvahelisem ja suurim börs Euroopas.^[24] Enam kui pooled Londoni börsil noteeritud 100 parimast ettevõttest (FTSE 100) ja üle 100 Euroopa 500 suurimast ettevõttest baseeruvad Londoni kesklinnas. Üle 70% FTSE 100 ettevõttest baseerub Suur-Londoni piirkonnas ja 75% Fortune 500 ettevõtetest omab kontorit Londonis. Deloitte'i uuringu kohaselt "on Londonis maailma kõige rahvusvaheliselt mitmekesisem täidesaatev kogukond, mis meelitab ligi 95 rahvusest ärijuhte ja 134 riigis töötavat ülikooli lõpetanut".^[25]

Finantsteenused

HSBC peakorter Canary Wharfis

Londoni suurim tööstusharu on endiselt rahandus, see on suurim finantseksportija maailmas, mis annab olulise panuse Ühendkuningriigi maksebilanssi.^[26] 2017. aasta Global Financial Centres Index hindas Londoni maailma kõige konkurentsivõimelisemaks finantskeskuseks. 2018. aasta edetabelis on London aga kaotanud selle tiitli New Yorgile. London asub edetabelis selliste linnade kõrval nagu Singapur, Hongkong, Tokyo, San Francisco, Chicago, Sydney, Boston ja Toronto.^[27] City of London on koduks börsidele, pankadele, maakleritele, investeerimishalduritele, pensionifondidele, riskifondidele, erakapitalifirmadele, kindlustusettevõtetele ja edasikindlustusturgudele. London on silmapaistev rahvusvahelise rahanduse keskus, kus finantsturgude välisosalised tulevad omavahel kokku.^[28] See on ka koduks Bank of Englandile, mis on maailmas suuruselt teine keskpank, ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, ehkki viimane kolis Pariisi 2019. aasta märtsis pärast 2016. aasta Brexiti referendumit. Muud peamised asutused on Lloyd's of London kindlustuseks, Baltic Exchange laevanduses.^[29]

Linnast ida pool asuvas Canary Wharfis on välja töötatud teine finantspiirkond, mis hõlmab kahe maailma suurima panga – HSBC ja Barclays – globaalset peakorterit, Citigroupi ülejäänud maailma peakortereid ja ülemaailmse uudisteteenistuse Reutersi peakorterit. Londonis tehti 2009. aastal 36,7% kogu maailma valuutatehingutest – keskmine päevakäive oli 1,85 triljonit USA dollarit – Londonis kaubeldi rohkem USA dollareid kui New Yorgis ja rohkem eurosid kui igas teises Euroopa linnas kokku.^[30] London on juhtiv rahvusvaheliste pankade laenamise, tuletisinstrumentide turgude, rahaturgude, rahvusvahelise kindlustuse, kuld-, hõbe- ja mitteväärismetallidega kauplemise Londoni väärismetallituru ja Londoni metallibörsi kaudu ning rahvusvaheliste võlakirjade emiteerimises.^[31]

Londoni finantsteenused said kasu Ühendkuningriigi kuulumisest Euroopa Liitu, ehkki see võib lõppeda pärast Ühendkuningriigi otsust lahkuda Euroopa Liidust. Londoni positsiooni finantskeskusena võib veelgi parandada Suurbritannia ja USA vahelise vabakaubanduslepinguga.^[32]

Professionaalsed teenused

London on juhtiv professionaalsete teenuste globaalne keskus. Linnas asub palju professionaalse teenuse pakkujaid, sealhulgas neli suurt raamatupidamisettevõtet ja suuremad juhtimiskonsultatsioonifirmad. Londonis baseerub maailma kuuest suurimast advokaadibüroost nelja peakorter ning linn on juhtiv rahvusvaheline õigusteenuste keskus.^[33]

Meedia

Meediaettevõtted on koondunud Londonisse ja meediumilevi on Londoni suuruselt teine konkurentsisektor. BBC on peamine tööandja, ka teistel ringhäälinguorganisatsioonidel on peakontorid linna ümber. Londonis toimetatakse paljusid riiklikke ajalehti, mida on tavaliselt seostatud linna Fleet Streetiga, ja nüüd on need laiali üle kogu pealinna. Soho on Londoni järeltööstuse keskus. Hollywoodi sidemed Suurbritanniaga on keskendunud Londonile, mis panustab majandusesse miljardeid.^[34]

Turism

Turism on üks Londoni peamisi tööstusi. London on rahvusvaheliste turistide poolt enim külastatud linn maailmas, kus 2015. aastal prognoositi 18,8 miljonit rahvusvahelist külastajat, edestades Bangkoki (18,2 miljonit) ja Pariisi (16,1 miljonit). Suurbritannias asub London kümnes enimkülastatud turismiatraktsioonis. Turism andis tööd 2003. aastal Londonis 350 000 täistööajaga töötajale, samal ajal kui turistide aastased kulutused on umbes 15 miljardit naela.^[35]

Tehnoloogia

East London Tech City

Üha suurem arv tehnoloogiaettevõtteid baseerub Londonis, eriti East London Tech Citys, mida tuntakse ka kui Silicon Roundabout. Investeeringud Londoni tehnoloogiasektorisse olid 2015. aastal 2,28 miljardit dollarit, mis on 69 protsenti suurem kui 2014. aastal kogutud 1,3 miljardit dollarit. Alates 2010. aastast on Londonis asuvad tehnoloogiaettevõtted kokku kogunud 5,2 miljardit dollarit riskikapitali vahendeid. EY raport tõi esile Londoni tähtsuse Ühendkuningriigi FinTechi tööstusele eksperditeadmiste kättesaadavuse ja teenuste nõudluse osas.^[36]

Jaekaubandus

London on suur jaekaubanduskeskus ja 2010. aastal oli Londonis kõige suurem mittetoidu jaemüük maailmas, mille kogukulu on umbes 64,2 miljardit naela. Suurbritannia moetööstus, mille keskmeks on London, panustab majandusesse kümneid miljardeid.^[37]

Tootmine ja ehitus

19. sajandil ja suurel osal 20. sajandist oli London suur tootmiskeskus, kus 1960. aastal töötas üle 1,5 miljoni tööstustöötaja. Alates 1960. aastatest langes tootmine tugevalt. Kadunud on kogu tööstusharu, sealhulgas laevaehitus (mis lõppes 1912. aastal pärast sadade aastate möödumist Thames Ironworks and Shipbuilding Company sulgemisega), tarbeelektroonika, lennukite tootmine ja suurem osa sõidukite ehitustööstusest. See suundumus jätkub, kaotades Aesica (endised Merck Sharp and Dohme) ravimitootmiskohad Ponders Endis 2011. aastal ja Sanofi-Aventise (algselt May & Baker) Dagenhamis 2013. aastaks. Ühendkuningriigi farmaatsia- ja biotehnoloogiaettevõtted on endiselt esindatud Londonis, sealhulgas GlaxoSmithKline'i maailma peakorteriga.^[38]

Tootmine

Märkimisväärne töös olev tööstustehas on Ford Dagenham, suurim diiselmootorite tootmiskoht maailmas.^[39] Söögi- ja joogitootmine püsib kohtades, näiteks küpsetamine Warburtonsis Brimsdownis, küpsiste tootmine United Biscuitsis Harlesdenis, õlletootmine Fuller's Brewerys Chiswickis, Nestlé kohvi ja šokolaadi tootmine Hayesis Lääne-Londonis ning ettevõtte Tate & Lyle suhkru ja siirupi rafineerimine Silvertownis. London oli piirkond, kus Ühendkuningriigi tootmisega tegelevate töötajate osakaal oli kõige väiksem.

Ehitus

Londonit nimetati 2014. aastal parimaks välisinvestorite kinnisvarainvesteerimisvõimalustega linnaks. Kontoripindade arendus oli 2013. aastal nelja aasta kõrgeim – 71 ehitatavat rajatist, mille pindala oli 9,7 miljonit ruutmeetrit.^[40]

Londoni kesklinnas Thamesi jõe lõunakaldal asuvas Nine Elmsis on alanud mitme miljardi naela suurune kümneaastane ehitusprogramm. See arendab piirkonna kergetööstuspiirkonnast kaasaegseks elamu- ja äripiirkonnaks. Programm hõlmab Battersea elektrijaama taastamist, uute saatkondade ehitamist USA-le ja Hollandile ning New Covent Garden Marketi taastamist, mis on Ühendkuningriigi suurim värskete toodete turg. Transpordi parendamise kavad hõlmavad kahte uut Northern Line'i metroojaama, jõebussi peatusi, uusi bussiühendusi ning jalgrattateede ja jalgteede võrku. Uus sild üle Thamesi jõe ühendab Nine Elmsi vastaskaldal asuva Pimlicoga. Uute hoonete hõivamisel luuakse umbes 25 000 alalist töökohta ja umbes 16 000 uut kodu.^[41]

Teiste suurte ehitusprojektide hulka kuuluvad Kings Cross Central ja Paddington Waterside. 2014. aastal määras valitsus kindlaks 20 uut elamispindade tsooni kogu Londonis ja 2015. aasta veebruaris kiideti heaks üheksa esimese tsooni väljaarendamine, mis loovad 2025. aastaks 28 000 uut kodu, investeerides 260 miljonit naela.^[42]

Transport

Transport annab panuse nii Londoni majanduse teenindussektorisse kui ka ehitussektorisse.

Ühistransport

Londonis on integreeritud ühistranspordisüsteem, mida haldab Transport for London elektroonilise piletimüügisüsteemi kaudu, Oysteri kaardi alusel. Linnavõrk pakkus edukalt transporti 2012. aasta suveolümpiamängudele.^[43] See hõlmab Londoni metrood, London Overgroundi, Docklandsi kergraudteed, Londoni busse ja London River Servicesi. 18 raudteejaamast koosnev ring pakub kiiret Eurostari kaudu rongiühendust kogu riigi linnade ja alevitega ning rahvusvahelisi transpordi ühendusi Pariisi, Brüsselisse ja Amsterdami. Thameslinki raudteevõrgus toimub 6 miljardi naela suurune programm, et liini uuendada ja laiendada.

Teed

Enamik Londoni kesklinna tänavaid laoti välja enne autode leiutamist ja Londoni teedevõrgus on sageli ummikud. Londoni kesklinnas on ummikumaks 11,50 naela päevas. Ultra Low Emission Zone (ULEZ) lisab lisatasu 12,50 naela päevas sõidukite kohta, mis ei vasta bensiini Euro 4 standarditele ja diislikütuse Euro 6 standarditele. ULEZ laiendatakse alates 2021. aasta oktoobrist North ja South Circularile.^[44]

Lennujaamad

Londonit teenindab kuus rahvusvahelist lennujaama, mis on reisijateveo järgi maailma kõige tihedam linnade lennujaamasüsteem. Need on Heathrow, Gatwick, Stansted, Luton, London City ja Southend.

Londonit teenindavad lennujaamad ning sinna viivad raudtee- ja metrooliinid

Londoni lennujaamade läbilaskevõime suurendamiseks on tehtud mitmeid ettepanekuid, sealhulgas Londoni Heathrow lennujaama laiendamine ja Gatwicki lennujaama laiendamine. Lennujaamade laiendamise peamine argument on Ühendkuningriigi majanduskasvu toetamine, pakkudes kogu maailmas kiiresti arenevate arengumaade õhutranspordiühenduste rahvusvahelise sõlmpunkti.^[45] Heathrow' ettepanek loodab luua Suurbritannias 120 000 uut töökohta ja tuua üle 100 miljardi naela majanduslikku kasu. Samuti on oodata laienemise tulemusel ekspordi hoogustamist.

Sadamad

Kunagi maailma suurima sadamana tuntud Londoni sadam on tänapäeval Ühendkuningriigi suuruselt teine sadam, mis käitleb igal aastal 48 miljonit tonni lasti.^[46] Sadam ei asu ühes piirkonnas – see ulatub mööda Thamesi loodeosa, sealhulgas Londoni kesklinnas, paljude sadamate, dokkide, terminalide ja rajatistega, mis on sajandite jooksul järk-järgult ehitatud. Nagu paljude sarnaste ajalooliste Euroopa sadamate puhul, on ka suurem osa tegevusest järk-järgult liikunud avamere poole, kuna laevad on kasvanud suuremaks ja muu linnakasutus võtab maad kesklinnale lähemale. Tänapäeval möödub suur osa Londoni sadama kaubast Tilbury sadamast väljaspool Suur-Londoni piiri.

Suurbritannia uusim konteinersadam on London Gateway, mis avati 2013. aastal. Essexi Thurrockis asuv 1,5 miljardi naela suurune rajatis asub Thamesi jõe ääres 32 km Londonist. Eeldatavasti suudab sadam aastas käidelda 3,5 miljonit konteinerit. Prognooside kohaselt loob see areng Londonis ja kagu piirkonnas 27 000 töökohta ning annab selle majandusele 2,4 miljardit naela aastas.^[47]

Vaata ka

• Suurbritannia majandus
• Euroopa majandus

Viited

1. Saskia Sassen (2001). The Global City: New York, London, Tokyo. Princeton University Press.
2. "Key Facts about UK Financial and Related Professional Services 2016". The City UK.
3. "Global city GDP 2011". Brookings Institution. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2013.
4. "This pocket of London is the richest place in Europe... by far". CNN Money.
5. "Record 8.615million people now live in London". Daily Mail.
6. "ONS Regional GVA 2013".
7. Suurbritannia valitsus. "Business Population Estimates 2013" (PDF). Suurbritannia valitsus.
8. "Regional Gross Value Added Balanced UK".
9. "Global Trade and Empire". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2014.
10. "Symbiosis: Trade and the British Empire". BBC.
11. "The Economic Benefits to the UK of EU Membership". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuni 2015.
12. "London Wants to Tap Chinese Currency Market".
13. "Press Conference by Kerry, British Foreign Secretary Hague".
14. "UK bilateral trade relations: business opportunities". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. märts 2015.
15. "UK – Commonwealth trade statistics – Commons Library Standard Note".
16. "English Common Law is the most widespread legal system in the world" (PDF).
17. "London's Low Taxes Lure Foreign Companies as Banks Retrench".
18. "KPMG's Annual Tax Competitiveness Survey 2013".
19. "'World class' rating for London's transport". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuli 2020.
20. "TfL's contactless future for the London commuter".
21. "London is best but not streets ahead of Paris: The winning formula is a free and flexible labour market, a broadly non-corrupt government, good infrastructure and a rich cultural life".
22. "The Development of London's Economy". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016.
23. "Office Rent London: Our Definitive Rental Guide – Updated for 2015 Q1".
24. "Key Facts about the UK as an International Financial Centre 2014" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10. mai 2017.
25. Deloitte. "London is the soft power and high skills capital of the world". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016.
26. "UK trade surplus in financial services highest ever". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. september 2015.
27. "The Global Financial Centres Index 21" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11. juuni 2017.
28. "Why, in the era of Wall Street hegemony, do close to half of global financial transactions still flow through territories linked to Britain?".
29. "The value of Europe's international financial centres to the EU economy". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. mai 2015.
30. "Research and statistics FAQ". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. september 2011.
31. "International debt securities – all issuers All maturities, by residence of issuer" (PDF).
32. "The Transatlantic Trade & Investment Partnership (TTIP) brochure" (PDF).^{[alaline kõdulink]}
33. "The Global 100: Most Revenue 2009".
34. "UK film's contribution to UK GDP over £4.6b".
35. "The Importance of Tourism in London" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. juuni 2007.
36. "An evaluation of the international FinTech sector" (PDF).
37. "London Fashion Week: Fashion industry worth £26 billion to UK economy".
38. "The UK is finally catching up with US in biotech investment – venture capital funding more than doubled last year".
39. "Ford Dagenham at 80". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. august 2010.
40. "London Office Crane Survey – winter 2013". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. november 2013.
41. "NineElms Future". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. august 2010.
42. "Mayor names London's first Housing Zones". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2015.
43. "2012 Olympics transport strategy hailed a success". BBC.
44. "London Mayor confirms Ultra-Low Emission Zone will start in 2019". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuli 2019.
45. "The global race". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. oktoober 2014.
46. "Provisional Port Statistics 2010" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 30. august 2011.
47. "London Gateway 'super-port' welcomes first vessel".