Looduslikud värvained
Looduslikud värvained on elusorganismides sisalduvad looduslikud värvilised orgaanilised ühendid, mida kasutatakse tekstiilile, nahale, puidule, paberile vm materjalile värvuse andmiseks[1]. Erinevalt pigmendist imbuvad värvained (inglise keeles dye) värvimisel pinna sisse, jättes tekstuuri katmata, ja värvuse omandavad rakkude seinad, näiteks puidu- või tekstiilikiud.
Loodusest on leitud eri toonivarjundiga kollast, pruuni, musta ja lillat ainet[1]. Looduslikud värvained on näiteks karotinoidid ja heterotsüklilised hapnikuühendid[1].
Jaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Looduslikud värvained, mida saab kasutada tekstiili jm kiudude värvimiseks, võib jaotada
- taimedest saadavad värvained (näiteks safloor, annaato, indigo jt)
- seentest saadavad värvained
- loomadest saadavad värvained (näiteks košenill, purpur, seepia jt)
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Kuni 19. sajandi II pooleni kasutati tekstiili, naha ja muude materjalide värvimisel ainult looduslikke värvaineid[1].
Looduslike värvainetega on võimalik värvust anda ka pigmentidele, näiteks karmiin, maiade sinine jm.
Näiteid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Sitsiilia Roger II 12. sajandist pärit kroonimisrüü kangas on värvitud kermespunasega. Schatzkammer Wien -
Inkade tekstiil 14.-16. sajandist, kootud looduslikult värvitud lõngadest -
Ülem-Missouri tasandikuindiaanlaste okasseaokkatikand (quillwork) ainult looduslike värvainetega värvitud materjalist. Enne 1804. aastat, Pennsylvania Ülikooli muuseum -
Lao tikitud tekstiil, kõik lõngad värvitud looduslike värvainetega -
Värvalitöökoda värvitaimedega, värvimisnõudega ja lõngavihtidega, 2005 -
-
-
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti entsüklopeedia. 10. köide: TÜRI–Y. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk 564.