Läbimurde auhind fundamentaalfüüsikas (inglise keeles The Breakthrough Prize in Fundamental Physics) on iga-aastane teadusauhind fundamentaalfüüsika valdkonnas. Fundamentaalfüüsika all peetakse silmas laiemat tõlgendust, see haarab enda alla lisaks teoreetilisele füüsikale ka sellega tihedalt seotud teisi alasid (näiteks matemaatika, kuigi matemaatika alal on olemas ka eraldi läbimurde teadusauhind).[1]
Auhinna asutas 2012. aastal Venemaa ärimees Juri Milner. Auhind antakse juba tuntuse saavutanud teadlastele avastuste (sealhulgas teoreetiliste) eest, mida on teadusringkonnad juba tunnustanud, kuigi eksperimentaalset kinnitust pole veel saanud. Selle poolest ta erineb see auhind Nobeli auhinnast. Läbimurde auhinna suurus fundamentaalfüüsikas on 3 000 000 $.
Statuudi järgi võib auhind olla jagatud piiramata arvu inimeste vahel, samuti võib teadlane auhinna saada ka enam kui ühel korral.[1]
Varasemad laureaadid kutsutakse osa võtma järgmiste aastate auhinnakomiteede tööst.[1]
Esimesed 9 laureaati (igaüks neist sai kolmemiljonilise auhinnaraha) valis 2012. aastal Juri Miller ise. Väljavalituteks osutusid:
Kõik need 9 laureaati lülitati järgmise aasta auhinnakomitee koosseisu.
Lisaks fundamentaalfüüsikaalase läbimurde auhinnale antakse välja Füüsika Eesliini auhinda (auhinna suurus 100 000 $) ja auhinda "Füüsika uued horisondid" (mõeldud noortele andekatele teadlastele, auhinna suurus 100 000 $).
Auhinnakomitee võib määrata ka eriauhinna.[1] Sellise auhinna on saanud näiteks 2013. aastal Stephen Hawking mustadast aukudest lähtuva kiirguse (Hawkingi kiirgus) avastamise eest ja uurimuste eest kvantgravitatsiooni ja varase Universumi kohta.