Lõhelisus ehk klivaaž on kivimite omadus, mis väljendub rööpselt kulgevate mitmesuunaliste (omavahel lõikuvate) lõhede olemasolus; lõhed jagavad kivimid plokkideks. Lõhelisuse tekke põhjus võib olla tektooniline pinge (nt Eesti aluspõhjas olevail tektoonilistel püstlõhedel – diaklassidel), raskusjõud, jää surve, murenemine, kuivamine, külmumine vm. Korrapärast lõhelisust on seletatud ka Maa pöörlemisest tekkivate pingetega. Lõhed võivad olla erisügavused – läbida üht kihti või moodustada koguni vahevööni ulatuva süvamurrangu.[1]