Lümfiklapikud

Lümfiklapikuteks ehk lümfiklappideks ehk lümfisoone klappideks (ladina valvulae lymphaticae) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfikapillaarides ja lümfisoonte ning lümfiteede seintel paiknevaid klappe.

Lümfiklapikud juhivad lümfi liikumist ja toimivad harilikult üsna pidavate tagasilöögiklappidena. Kui lümfisoonte lihased ahenevad või kui soont ümbritsevad koed pitsitavad soont liigutavad klapid lümfi vajalikus, harilikult suuremate lümfiteede, suunas.[1]

Lümfiklapikute olemasolu, areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Enamiku lümfivõrgustiku lõikes paiknevad lümfiklapikud on paarilised poolkuuklapid ja iga klapipaari kohal asetseb lihasmansett.

Lihasmansett ja klapid moodustavad inimestel klapisegmente (ingl lymphangion), paljudel teistel loomadel lümfisüdamed, mida loetakse eraldi funktsionaalseteks üksusteks, nemad tagavad lümfi edasi suunamise.[2] Suuremates lümfiteedes paiknevad klapid mõnemillimeetriliste vahedega.

Kui lümfisoonte siserõhk tõuseb liiga kõrgeks võib lümfiklappide ja klapisegmentide töö häiritud saada ning lümf võib soontes tagasi valguda põhjustades organismis vastavas piirkonnas lümfödeemi.

  1. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 246, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.
  2. Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 324, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Lymphangion seisuga 15.11.2013.