Männiku asum

Männiku
Pindala: 4,47[1] km²
Elanikke: 5870 (01.01.2017)[1]
Koordinaadid: 59° 23′ N, 24° 43′ E

Männiku rändrahn

Männiku asum on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum piirneb Nõmme, Rahumäe, Liiva ja Raudalu asumi ning Saku vallaga. Männiku asumi pindala on 4,47 km².^[1]

Ajalugu

1798. aastal ilmunud Mellini atlases tähistati praeguse Männiku asumi alasid nimega Suklemi (teatud kaartidel on kasutatud ka kuju Suklema). 20. sajandi algul kandis Männiku piirkond Valdeki nime (saksa k Waldeck 'metsatukk'). Piirkond sai Valdeku nime Valdeku tänava ja Männiku tee vahel asunud samanimelise kõrtsi järgi.^[2]

Asumit läbiv Tallinna–Viljandi raudtee avati liikluseks 1900. aastal. Raudtee ja Valdeku tänava ristumiskohta rajati Valdeku peatus, mis avati tsiviilkäibeks alles 1935. aastal. Kuna Männikule plaaniti rajada Romanovi aedlinn, asutati 1914. aastal omanike palvel ka Männiku raudteepeatus. Alanud sõja tõttu jäid aedlinna rajamise plaanid katki, kuid raudteepeatus säilis. 1927. aastal nimetati Tallinnast Sakku viiv tee Männiku teeks.^[2]

Männiku oli pikki aastaid väheasustatud koht, seal asusid ainult mõned üksikud suurte kruntidega majad. Suurem muutus toimus siis, kui Männiku lähedusse rajati 1914. aastal Peeter Suure merekindluse pealaod (nn Männiku hiigellaod). Esimese Eesti Vabariigi ajal asusid piirkonnas Männiku vahipataljoni kasarm, kaitseväe laboratoorium ja suur Männiku polügoon. 15. juunil 1936 toimus asumis plahvatuste seeria, mis oli tingitud eksimusest lõhkeainete käsitlemisel. Plahvatuste käigus hukkusid 61 inimest, päästetöödel lisaks veel 4 tuletõrjujat.^[2]

Männikul on tegutsenud ka üks lokaalne organisatsioon, 1933. aastal loodud Nõmme-Valdeki Raba Turbaühing. Seoses elanikkonna kasvuga 1930. aastate lõpul, asutati sinna ka Nõmme Majaomanike seltsi osakond. Männiku polügooni (Valdeki laskerada) kasutasid teiste hulgas ka Nõmme kaitseliitlased.^[viide?]

1937. aastal kinnitas majandusministeerium silikaattelliste tootmisega tegeleva ettevõtte Kvarts põhikirja. Männikul tegutseva ettevõtte kaup oli nõutud, seda vaatamata asjaolule, et lähedal juba tegutses analoogne tehas. 1957. aastal rajati asumisse ehitusmaterjalide tehas Männiku, mille üheks tsehhiks sai Kvarts. Hiljem lisandusid kipsplaatide tsehh ja kivitsehh. 1973. aastal liideti Männiku tehas ja lähedal asuv Silikaat üheks tootmiskoondiseks.^[2]

Eesti taasiseseisvumise järel Männiku tehased suleti, välja arvatud Valdeku kivitsehh.^[2]

Elanikkond

Aasta	Arvestuslik rahvaarv[1][3][4]
2017	5870
2016	5988
2015	6043
2014	5978
2013	5990
2012	5993
2011	6019

2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17% ja üle 68aastased 10–19%. Eestlaste osakaal asumi elanikkonnas jäi 50–79% vahele.^[5]

Raku järv

Olulisemad objektid

Männikul asuvad Männiku raamatukogu ja Männiku Noortekeskus.

Loodus

Männiku asumisse jäävad täielikult või osaliselt neli tehisjärve, mis on tekkinud liiva kaevandamise tagajärjel. Männikule jääva Raku järve ääres asub Männiku hiidrahn, mida peetakse üheks Nõmme vaatamisväärsuseks.^[2] Asumisse jäävad veel Pumbajärv, Männiku järv ja Väikejärv.

Männiku asumi tänavad

Männikul asuvad Astri tänav, Jalaka tänav, Jõhvika tänav, Karusmarja tänav, Kauge tänav, Paul Kerese tänav, Kraavi tänav, Kreegi tänav, Kuremarja tänav, Kvartsi tänav, Lootuse puiestee, Mahla tänav, Männiku tee, Nelgi tänav, Pihlaka tänav, Remmelga tänav, Silikaltsiidi tänav, Sinilille tänav, Valdeku tänav, Võidu tänav, Võidu põik ja Väike-Männiku tänav.

Viited

1. Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
5. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38

Välislingid

• Männiku. Nõmme veebileht

Portaal Nõmme