M-rakud (ladina keeles epitheliocyti microplicati) on paljude selgroogsete seedekulgla (peen- ja jämesoole) koondlümfifolliikulites ning soolte ja limaskestaga seotud lümfikoes leiduv membranoossete rakkude tüüp.
M-rakkude areng, morfoloogia, histoloogia, patoloogilised seisundid ja apoptoos võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
Antigeenide imendumine seedetraktis toimub, kui M-rakkude pinnale sattunud antigeenid haaratakse endotsütoosi, fagotsütoosi või transtsütoosi teel vakuoolides raku sisse, kust need transporditakse Peyeri naastu ja sealt laiemasse lümfiringesse.[1]
Nende füsioloogiline roll arvatakse seisnevat mitmete mikroorganismide ja makromolekulide fagotsütoosis ja transtsütoosis ning lümfifolliikuli immuunrakkudele antigeenide esitlemises, kutsumaks esile immuunvastust. Makrofaagid ja dendriitrakud saavad M-rakkudelt antigeene ja esitlevad neid T-rakkudele. M-rakke seostatakse paikse limaskestaimmuunsusega.
M-rakkude kahjustumise korral (näiteks põletiku tõttu) võib väheneda epiteliaalbarjääri kaitsevõime, mis võimaldab mikroorganismidel soolest kehasse tungida. M-rakke kasutavad sooleepiteeli sisenemiseks mitmed patogeenid, sh Shigella flexneri, Salmonella typhimurium ja Yersinia pseudotuberculosis ning erinevad prioonid.
Ka polioviirus, listeeriabakter, Mycobacterium avium subsp. paratuberculosis, gripiviirused, HI-viirus, Staphylococcus aureus ja rotaviirused kasutavad organismis levimiseks ära M-rakke või M-rakkude hävimist.
M-rakk on kantud inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica.
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Microfold cell seisuga 16.07.2014.