Maa Sõprade Organisatsioon

Organisatsiooni logo

Maa Sõprade Organisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mis koondab inimesi üle kogu maailma, et lahendada nii kohalikke kui ülemaailmseid keskkonnaprobleeme.[1] Tegemist on mittetulundusliku organisatsiooniga, mida rahastavad valitsused, liikmesorganisatsioonid ja erinevad fondid.[2]

Maa Sõprade Organisatsioon sai alguse neljast organisatsioonist, mis asusid eri riikides ning tänaseks on liikmeks astunud üle 70-ne organisatsiooni üle kogu maailma.[1]

Organisatsioon kasutab üleskutsete, uudiste ja kampaaniate ning liikumiste levitamiseks meediaplatvormi Real World Radio, mis sai alguse raadiona aastal 2003.[3]

Mõned suuremad probleemid, millega Maa Sõprade Organisatsioon tegeleb, on näiteks metsade hävitamine, globaalne kliima soojenemine ja selle tagajärjed, sooline võrdõiguslikkus ja toidu võrdne kättesaadavus.[4]

Maa Sõprade Organisatsiooniga saab liituda vaid üksainus organisatsioon riigi kohta.[2] Eestis on selleks organisatsiooniks Eesti Roheline Liikumine.[5]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Maa Sõprade Organisatsioon asutati 1971. aastal nelja eri riikides asuva organisatsiooni ühise otsuse tulemusena. Asutajad pärinesid Rootsist, Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest ja Ühendkuningriigist. Aastaks 1986 oli organisatsiooniga liitunud 31 gruppi, kes kogunesid Iga-aastasele Üldisele Koosolekule (Annual General Meeting ehk AGM), et arutada keskkonnaprobleemide üle.[1]

2024. aasta seisuga on Maa Sõprade Organisatsiooniga liitunud 73 gruppi ning maailma eri osades asuvad grupid kuuluvad erinevatesse Maa Sõprade Organisatsiooni harudesse.[1] Maa Sõprade Organisatsiooniga saab liituda vaid üks organisatsioon riigi kohta.[2]

Real World Radio

[muuda | muuda lähteteksti]

Real World Radio on Maa Sõprade Organisatsiooni kommunikatsioonivahend, mis kajastab erinevaid keskkonna ja ka sotsiaalseid liikumisi. RWR loodi aastal 2003 ja edastab uudiseid inglise ja hispaania keeles. Real World Radio on alates aastast 2018 meedia platvorm, mis pakub lisaks raadiosaadetele ka videoid, fotosid ja muud asjakohast sisu. Samuti tehakse koostööd teiste organisatsioonidega, et juhtida tähelepanu erinevatele probleemidele, näiteks kliimakriisile.[3] Samuti kajastab Maa Sõprade Organisatsioon pidevalt aktuaalsete probleemidega seotud arenguid ja üritusi, näiteks ÜRO plastikuleppega seotud uudiseid.[6]

RWR juhtlause on “Voices are action.”[3]

Tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Suurimad ja aktuaalseimad probleemid, millega Maa Sõprade Organisatsioon tegeleb, on kliimakriis, sooline võrdõiguslikkus, kvaliteetse ja kohaliku toidu kättesaadavus (suveräänsus), metsade ja elurikkuse hävimine ning maailmas hetkel toimivate süsteemide muutmine.[4] Maa Sõprade Organisatsiooni arvates tuleb nii sotsiaalse kui ka keskkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks ekstreemselt muuta maailma ühiskondlikku korraldust.[7]

Metsad ja bioloogiline mitmekesisus

[muuda | muuda lähteteksti]

Pooled maailma metsadest on inimtegevuse tõttu kadunud ning bioloogilist mitmekesisust vähendavad veelgi näiteks põllumajanduse tagajärjel saastunud vesi ja tarbimise pidev kasv.[8]

Üheks lahenduseks on anda põliselanikele tagasi kontroll nende maa üle, et kaitsta allesolevaid metsi raadamise eest. Erinevad projektid, praktikad ja konventsioonid, näiteks ÜRO elurikkuse konventsioon ning Maa Sõprade Organisatsiooni tehtav teavitustöö ja koostöö põliselanike kogukondadega aitab probleemi lahendamisele kaasa.[8]

Kliimakriis

[muuda | muuda lähteteksti]

Fossiilkütuste põletamise tagajärjel tekkinud kasvuhoonegaaside tõttu on Maa kliima märgatavalt soojenenud. Üheks tagajärjeks on ekstreemsed ilmastikunähtused. Maa Sõprade Organisatsiooni arvates on valitsustel suur roll kliimakriisi probleemile jätkusuutlike lahenduste väljatöötamisel.[9]

Üks viis kliimakriisi aeglustamiseks on fossiilkütustest täielikult loobumine[9] ning asendamine taastuvate ja loodussõbralike kütuste/energiaga, mis on inimestele võrdselt kättesaadav.[10]

Maa Sõprade Organisatsioon võitleb muuhulgas ka selle eest, et sulgeda tuumaelektrijaamad näiteks New Yorgi osariigis. Kuigi peale Indian Point'i tuumajaama sulgemist tõusis New Yorgi osariigi tekitatav kasvuhoonegaaside hulk märgatavalt. Maa Sõprade Organisatsioon töötab praegu selle nimel, et sulgeda üks New Yorgi järelejäänud tuumajaamadest – Diablo Canyon'i tuumajaam. Peamisteks põhjusteks on veesaaste ja võimalik radioaktiivsete jäätmete leke, juhul kui peaks toimuma maavärinaid.[11]

Süsteemide muutmine

[muuda | muuda lähteteksti]

Maa Sõprade Organisatsioon usub, et planeet Maa ja seeläbi kogu inimkonna saab päästa, kui muuta maailmas praegu toimivaid süsteeme, näiteks majandust, aga ka meie suhtumist meid ümbritsevasse loodusesse. Paremate süsteemide loomiseks on vaja, et inimesed mõistaksid probleemide tõsidust ning inimeste ja looduse heaolu tõuseks taas prioriteediks ning kasum ei oleks keskkonnast olulisem.[12]

Maa Sõprade Organisatsioon Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on Maa Sõprade Organisatsiooniga liitunud Eesti Roheline Liikumine. Maa Sõprade Organisatsioon aitab Eesti Rohelisel liikumisel lahendada probleeme viies erinevas valdkonnas: transport, noored, vesi, energia ja jätkusuutlik tarbimine. Eesti Roheline Liikumine on vabatahtlikest koosnev mittetulundusorganisatsioon ning on aidanud korraldada mitmeid erinevaid üritusi, mis aitavad kaasata ühiskonnaliikmeid keskkonna ja sotsiaalsete probleemide lahendamisesse.[5]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Friends of the Earth History" (Ameerika inglise). 4. märts 2021. Vaadatud 10. mail 2024.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 "Frequently Asked Questions - Friends of the Earth International" (Ameerika inglise). 4. märts 2021. Vaadatud 10. mail 2024.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 "Real World Radio - Friends of the Earth International" (Ameerika inglise). 4. märts 2021. Vaadatud 10. mail 2024.
  4. ↑ 4,0 4,1 "What we do - Friends of the Earth International" (Ameerika inglise). 20. november 2020. Vaadatud 10. mail 2024.
  5. ↑ 5,0 5,1 foeint. "Estonia - Friends of the Earth International" (Ameerika inglise). Vaadatud 10. mail 2024.
  6. ↑ "UN Plastics Treaty talks close with insufficient progress" (Ameerika inglise). 30. aprill 2024. Vaadatud 10. mail 2024.
  7. ↑ foeint. "Gender justice and dismantling patriarchy - Friends of the Earth" (Ameerika inglise). Vaadatud 10. mail 2024.
  8. ↑ 8,0 8,1 "Forests and biodiversity - Friends of the Earth International" (Ameerika inglise). Vaadatud 10. mail 2024.
  9. ↑ 9,0 9,1 foeint. "Climate justice and energy - Friends of the Earth International" (Ameerika inglise). Vaadatud 10. mail 2024.
  10. ↑ foeint. "People Power Now manifesto - Friends of the Earth International" (Ameerika inglise). Vaadatud 10. mail 2024.
  11. ↑ Milman, Oliver (20. märts 2024). "A nuclear plant's closure was hailed as a green win. Then emissions went up". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 15. mail 2024.
  12. ↑ "Pathways to system change" (Ameerika inglise). Vaadatud 10. mail 2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]