Maleetüüd

Maleetüüd (prantsuse keeles étude d'échecs) on ebatavalise sisuga lõppmänguseis males – kunstlikult koostatud seis, kus selle koostaja (etüdisti) idee kohaselt üks pooltest võidab või viigistab ühelainsal viisil.[1]

Maleetüüd on maleülesande kõrval põhilisi maleprobleeme.

Näide maleetüüdist

[muuda | muuda lähteteksti]
Richard Réti, 1921
a8 b8 c8 d8 e8 f8 g8 h8
a7 b7 c7 d7 e7 f7 g7 h7
a6 b6 c6 d6 e6 f6 g6 h6
a5 b5 c5 d5 e5 f5 g5 h5
a4 b4 c4 d4 e4 f4 g4 h4
a3 b3 c3 d3 e3 f3 g3 h3
a2 b2 c2 d2 e2 f2 g2 h2
a1 b1 c1 d1 e1 f1 g1 h1
Valged alustavad ja viigistavad


Diagrammil on näidatud Richard Réti 1921. aastal koostatud üks tema tuntumaid etüüde. Esimesel pilgul näib, et valged ei saa kaotust vältida: valge kuningas ei jõua musta etturit kinni püüda, samal ajal kui mustal kuningal pole raskusi takistada valge etturi edasiliikumist.

Sellises lootusetuna tunduvas olukorras teeb valge kuningas aga väga ootamatu manöövri:

 1. Kg7! h4 2. Kf6 Kb6
Kui 2...h3 3. Ke7 ja valge kuningas tagab oma etturi lippu minekut.
 3. Ke5!!

Sellelt positsioonilt jõuab valge kuningas õigel ajal kas valge etturi juurde (kui must ettur jätkab edasiliikumist) või püüab musta etturi kinni (kui must kuningas lööb valge etturi).

 3... h3 4. Kd6 ja valged on viigi kindlustatud.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Isai Rozenfeld. "Maleetüüdid". Tallinn: Eesti Raamat, 1981. Lk 5