Maolest | |
---|---|
Isane maolest | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Klass |
Ämblikulaadsed Arachnida |
Alamklass |
Lestalised Acarina |
Selts |
Mesostigmata |
Sugukond |
Macronyssidae |
Perekond |
Ophionyssus |
Liik |
Maolest |
Binaarne nimetus | |
Ophionyssus natricis (Gervais, 1844) |
Maolest (Ophionyssus natricis) on lestaliikämblikulaadsete klassist.[1]
Maolestad vajavad paljunemiseks peremeesorganismi verd, mida nad imevad.
Maolestadel eristatakse viit staadiumi: muna, vastse, proto- ja deutonümfi ning täiskasvanu staadium. Suguküpsuseni arenevad maolestad (olenevalt välistemperatuuridest) 2–2,5-nädalaselt ning elueaks on pakutud 5–6 nädalat.
Üleni märjaks saades maolestad harilikult upuvad.
Looduslikuks peremeheks peetakse kuningpüütoneid.
Peremeesorganismideks on mitmed roomajad, sh seltsilisloomadena peetavad maod.
Maolestad elutsevad vangistatud madudel harilikult peapiirkonnas. Omanik võib märgata maolestade poolt vereimemise tulemusel tekkinud turseid ja paistetust. Ka võib esineda madudel korratut kestamist mille käigus silmakilbised ei kestu, anoreksiat, kaalukaotust ja letargiat. Kui maolestadel õnnestub segamatult paljuneda siis võivad nad peremeesorganismi hukutada.
Arvatakse, et maod võivad sügeluse leevendamiseks tihedasti veevanne võtta.
Maolest võib ka inimesel elutseda.[2]
Maolesti peetakse mitmete parasitaarhaiguste võimalikeks siirutajateks nagu ophidian paramyxovirus ja inclusion body disease (IBD). IBD-d peetakse nakkuslikuks ning seni seda ravida ei osata, mistõttu tuleb nakatunud loomad eutaneerida.[3][4]