Mar-a-Lago | |
---|---|
![]() Häärberi ümbrus 2009. aastal | |
Üldandmed | |
Asukoht |
Palm Beach, (Florida osariik), Ameerika Ühendriigid |
Stiil | mauri stiil (vahemereline) |
Liigitus | häärber |
Ehituse algus | 1924 |
Ehituse lõpp | 1927 |
Aadress | 1100 South Ocean Boulevard |
Omanik | Donald Trump |
Koordinaadid | 26° 40′ 37,4″ N, 80° 2′ 13,7″ W |
Tehniline ülevaade | |
Kõrgus | 23 m |
Vundamendi pindala | 5810 m² |
Projekt ja ehitus | |
Arhitekt |
Marion Sims Wyeth (eksterjöör) Joseph Urban (interjöör) |
![]() |
Mar-a-Lago on Donald Trumpile kuuluv häärber, mis asub Atlandi ookeani ääres tihedalt asustatud kitsal maasäärel Palm Beachis (Florida osariigis).
Sellest 5,5 km kaugusel lääneloodes paikneb Palm Beachi rahvusvaheline lennujaam.
Hispaania vahemerelise villana mõjuv häärber on historitsistlikult ehitatud mauri stiilis. Peahoonet ehib 23 m kõrgune vaateplatvormiga torn, kust avaneb vaade ookeanile, laguunile ja ümbritsevale asustusele. Mar-a-Lago (hispaania keeles 'merest üle järve') nimi väljendab valduse ulatust üle maasääre.
1920. aastail lasi mere ja Lake Worthi vahelisele krundile selle ehitada enda koduks Washingtoni ärinaine, filantroop ja kõrgseltskondlane Marjorie Merriweather Post. 1957. aastast peeti seal Punase Risti rahvusvahelist galat.
1973. aastal surres oli Ameerika Ühendriikide rikkaim naine pärandanud enda häärberi Rahvusparkide Teenistusele, lootes sellele leida ametlikku otstarvet riigivisiitideks või talvise Valge Majana. Suurte ülalpidamiskulude ja turvakaalutluste tõttu tagastas riik selle Postide perekonnale 1980. aastal.
Trump omandas 6,88-hektarilise valduse Postide perekonnalt pärast mõningaid vaidlusi 1985. aastal. Algselt perekonnale tehtud 15 miljoni dollari suurune ostupakkumine lükati tagasi. Omandades kompleksi esise mereäärse krundi 2 miljoniga ja lubades sinna ehitada Mar-a-Lago vaadet takistava hoone, sai ta valduse perekonnalt lõpuks kätte vähemaga, kokku umbes 10 miljoni dollari eest.[1]
Ta laskis häärberit oma esimese abikaasa Ivana Trumpi juhatusel ulatuslikult renoveerida. Selle käigus ehitati juurde näiteks ballisaal, mereäärne bassein, viis tenniseväljakut ja laiendatud parklad. Ta oli valdust koos peahoonega kasutanud talveresidentsina ja perekondlikult tähtsate sündmuste läbiviimispaigana ning pidude-kokkusaamiste klubina.[2]
Luksuslikus hoonetekompleksis on tänapäeval kokku 58 magamistuba, 33 vannituba, 12 kaminat ja 3 pommivarjendit. Märkimisväärseks on 8,8 meetri pikkune marmorist söögilaud, mida kaunistavad dekoorid on valminud pietra dura'na. Sisehoovis on varikatustega ringikujuline terrass, kust jõuab mõlemalt poolt kaarjate treppide kaudu selle ees asuva purskkaevu ja basseini juurde.
2019. aastast kasutab Trump häärberit oma peamise residentsina, jättes teiseseks penthouse'i Trump Toweris. Trump on oma presidentuuride kestel häärberis sagedasti ööbinud ning võõrustanud seal mitmeid riigipäid ja poliitikuid üle maailma.
8. augustil 2022 otsisid Föderaalse Juurdlusbüroo agendid läbi kogu valduse, sest Trump oli nõuetevastaselt hoiustanud oma residentsis salastatud riigidokumente.[3]
2025. aasta alguses viibisid häärberis ülemaailmse kristliku võrgustiku korraldatud palvushommikusöögil koos Trumpiga enne tema teiseks ametiajaks vannutamist konservatiividest Riigikogu liikmed Martin Helme ja Helle-Moonika Helme ning veel kaks eestlastest külalist, lisaks kaks eestlastest korraldajat.[4][5]
23. detsembril 1980 kanti hoonetekompleks Ameerika Ühendriikide Ajalooliste Paikade Riiklikusse Registrisse (National Register of Historic Places), niisamuti on see Ameerika Ühendriikide riiklik ajaloomälestis (National Historic Landmark).