Marian Włodzimierz Kukiel (15. mai 1885 Dąbrowa Tarnowska, Austria-Ungari – 15. august 1973 London) oli Poola sõjaväelane (diviisikindral), eksiilvalitsustegelane ja sõjaajaloolane.
Kukiel osales Esimeses maailmasõjas, kus sõdis tsaariarmee koosseisus formeeritud Puławski leegionis. 1917. aastal lõpetas ta Kindralstaabi ohvitserikursused.
Nõukogude-Poola sõjas oli Kukiel Wojsko Polskie jalaväepolgu komandör, seejärel juhtis brigaadi. Pärast sõda töötas ta Poola kaitseministeeriumis. 1923. aastal ülendati brigaadikindraliks.
1927. aastal sai Kukiel doktorikraadi ajaloos. 1930. aastal läks ta sõjaväeteenistusest erru. Mõnda aega töötas ta Krakówis Jagiełło ülikoolis sõjaajaloo professorina.
Teises maailmasõjas määras Poola valitsuse eksiilis peaminister Władysław Sikorski Kukieli sõjaasjade ministri asetäitjaks (kuni 26. juulini 1940). Mais 1940 ülendati diviisikindraliks. 24. septembril 1942 määrati Kukiel kaitseministriks.
Pärast Sikorski hukkumist juulis 1943 lennukatastroofis Gibraltari kohal oli Kukiel Poola eksiilvalitsusvägede ülemjuhataja kohusetäitja.
Pärast maailmasõja lõppu (1945) jäi Kukiel emigratsiooni. Eksiilvalitsuse kaitseministri ametis oli ta kuni 1949. aastani.
1950. aastal oli Kukiel Poola Teadusliku Ühingu Välismaal asutajaid Londonis.