Marie Budberg

Mura Budberg (1974)
Zakrevskite mõisa peahoone Berezova Rudkas.
Foto: 14. september 2016

Marie Budberg (sünninimi Maria Ihnativna Zakrevska; venepäraselt Maria Ignatjevna Zakrevskaja; esimeses abielus Benckendorff; eesnime hellitusvariant Mura (prantsuspäraselt Moura); 19. veebruar (vkj)/ 3. märts 1892[1][2] Berezova Rudka mõis, Pirjatõni maakond, Poltava kubermang – 2. november 1974 Terranuova Bracciolini, Arezzo provints, Toskaana, Itaalia) oli Jäneda viimane mõisaproua.

Maria Zakrevska abiellus esimest korda 6. novembril 1911 Berliinis Venemaa Keisririigi välisministeeriumi ametniku ja Venemaa Keisririigi Berliini suursaatkonna II sekretäri Johann (Hans) Ulrich Nathanael von Benckendorffiga. Johann oli 1910. aastal pärinud Alexander von Benckendorffi valdused Jäneda mõisas ning ehitas sinna uue peahoone ning mitu kõrvalhoonet.

Nad elasid Peterburis, neil sündis 1913. aastal poeg Paul (Pavel; 1913–1996) ja 1915. aastal tütar Tatjana (Tanja; 1915–2004; abielus Tania Alexander).

1918. aastal kolisid Benckendorffid Venemaal toimunud Oktoobrirevolutsiooni tõttu koos poja ja tütrega Jänedale. Johann von Benckendorff tapeti 19. aprillil 1919 Jäneda lähedal Kalijärve ääres Kalijärve teel. Väidetavasti tegi seda nelja lasuga Eesti Vabadussõjast kolmepäevasel puhkusel viibinud Teoküla elanik Rudolf Rosenstrauch.

Maria Benckendorff abiellus teist korda 13. novembril 1921 Tallinnas Nikolai von Budbergiga (1896 Vanamõisa mõis, Kirbla kihelkond, Läänemaa – 1974 Kanada) ja sai Eesti kodakondsuse. Nikolai sõitis veebruaris 1922 Brasiiliasse. Abielu lahutati hiljem, kuid Maria säilitas oma abielunime.

Tema edasine elu oli täis seiklusi ja lähedasi suhteid kuulsate meestega nagu Robert Hamilton Bruce Lockhart, Maksim Gorki, Herbert George Wells ja teised, mis on hea materjal olnud nii kirjanikele kui ka filmimeestele.

Ta elas koos Maksim Gorkiga Itaalias Capri saarel.

Pärast Gorki lõplikku tagasipöördumist NSV Liitu 1932. aastal kolis ta 1933. aastal Inglismaale, kus tal oli suhe kirjanik Wellsiga. Viimane viibis 1934. aasta suvel Jäneda lähedal Kalijärve maakohas Kalijärve kaldal ja lõpetas seal oma memuaaride kolmanda köite.

Ta külastas 1936. aastal NSV Liitu ja oli Maksim Gorki matustel.

Wells olevat soovinud Mariaga abielluda, kuid Maria keeldus. Pärast Wellsi surma 1946. aastal kolis ta Itaaliasse oma poja Pauli juurde. Ta külastas 1950. aastal teist korda NSV Liitu, reisides koos Aleksandr Gutškovi tütrega. Ta suri Itaalias ja maeti uuele kalmistule Chiswicki paikkonnas (Hounslow' linnaosas Suur-Londonis).[2]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Tallinna ja Nõmme isikutunnistuste kollektsioon. Isikutunnistuse 24. augustist 1921 talong. Tallinna Linnaarhiiv, TLA.186.1.307
  2. ↑ 2,0 2,1 Haud Chiswicki uuel kalmistul

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]