Martin Gropius

Martin Carl Philipp Gropius (11. august 1824 Berliin13. detsember 1880 Berliin) oli saksa arhitekt.

Ta oli Preisi Teaduste Akadeemia ja Austria Teaduste Akadeemia liige, Ungern-Sternbergi palee arhitekt.

Ta õppis Berliini Ehitusakadeemias (Berliner Bauakademie).

1862. aastal tegi ta esimesed reisid Kreekasse ja Itaaliasse, kus tutvus antiikarhitektuuriga.

1865. aastast õpetas Martin Gropius Berliini Ehitusakadeemias, 1866. aastal sai ta seal professoriks. 1866. aastasse jäi ka ühise büroo avamine koos Heino Schmiedeniga, kellega koos valmisid mitmed suuremate avalike ehitiste projektid.

Gropiust on peetud klassitsistlikku stiili esindanud Karl Friedrich Schinkeli töö parimaks jätkajaks.

Tema esimeste tööde sekka kuulusid Berliini linnavillad, millest aga ühtegi säilinud pole. 1860. aastate algusse jäid ka mitmed renessanss- ja barokkstiilis losside ümberehitused.

1865. aastal valmis tema käe all Ungern-Sternbergi palee (tänapäeval Eesti Teaduste Akadeemia maja Tallinnas) projekt.

Gropiuse peateosteks võib pidada Berliini Kunstikäsitöömuuseumi hoonet ja Berliini Friedrichshaini haiglakompleksi. Samuti on kõrgelt hinnatud Kieli Ülikooli raamatukogu ja sealne zooloogiamuuseumi hoone.

Tema vanemad olid Carl Gropius (1781–1854) ja Berta Wahnschaffe (1799–1873).

Tema esimene abikaasa oli teoloog Hermann Altgelti tütar Elisabeth Altgelt (1828–1863) ja teine abikaasa Julie de Greiff (1837–1889). Neist kahest abielust oli Martin Gropiusel seitse tütart. Tema tütar Käthe Gropius (1870–1911) abiellus kunstnik Martin Körtega ja tütar Frieda Gropius (1873–1963) klassikalise filoloogi Alfred Körtega.

Tema nõbu Karl Wilhelm Gropius (1793–1870) oli maalikunstnik. Gropius oli ka Bauhausi rajaja Walter Gropiuse (1883–1969) vanaonu.