Martini-Henry
See artikkel räägib Briti vintpüssist. Võidusõiduhobuse kohta vaata artiklit Martini-Henry (hobune). | Martini-Henry | |
|---|---|
 | |
| Tüüp |
Teenistusvintpüss Haavlipüss (Greener Prison Variant) |
| Päritoluriik |
 Suurbritannia |
| Teenistusajalugu | |
| Teenistuses | 1871–1918 |
| Kasutajad |
Suurbritannia ja selle kolooniad Afganistan Osmanite riik Rumeenia Kanada Loode Ratsapolitsei |
| Tootmise ajalugu | |
| Konstruktor | Friedrich von Martini |
| Konstrueeritud | 1870 |
| Tootmises | 1871–1889 |
| Toodetud ühikuid | u 500 000 – 1 000 000 |
| Variandid |
Martini–Henry Carbine (karabiin) Greener Prison Shotgun (haavlipüss) Gahendra vintpüss |
| Tehnilised andmed | |
| Kaal |
3,83 kg (tühjana) 4,22 (täägiga) |
| Pikkus | 1245 mm |
| Toru pikkus | 844 mm |
|
| |
| Padrun |
.577/450 Boxer-Henry .577/450 Martini-Henry .303 British 11.43×55R (Osmanid) 11.43×59R (Rumeenia) 7.65×53 (Osmanid) |
| Tööpõhimõte | Laskuva lukustusega |
| Laskekiirus | 12 lasku/min |
| Laskemoona algkiirus | 400 m/s |
| Tõhus laskeulatus | 370 m |
| Maksimaalne laskeulatus | 1700 m |
| Söötur | Ühelasuline |
Martini-Henry on tagantlaetav ühelasuline hoovaga Suurbritannia vintpüss, mis oli kasutusel Briti armees. Esimest korda jõudis Martini-Henry teenistusse aastal 1871 ning lõpuks asendati sellega eestlaetavad padrunitele ümberehitatud vintpüssid Snider-Enfield. Martini-Henry vintpüssid olid Briti impeeriumi teenistuses 47 aastat. Relvas oli kombineeritud Henry O. Peabody konstrueeritud mehhanismi, mida oli täiustanud Šveitsi disainer Friedrich von Martini, ja šotlase Alexander Henry kujundatud polügonaalset vintlõiget.
Kuigi Snider-Enfield oli Briti sõjaväe esimene tagantlaetav relv, millega lasti metallist padruneid, oli Martini-Henry esimene selline, mis oli algusest peale nii ehitatud, lisaks oli sellel parem laskekiirus ja -ulatus.
Martini-Henry vintpüssist toodeti peamiselt nelja mudelit: Mark I (juunis 1871), Mark II, Mark III ja Mark IV. Peale selle toodi 1877 turule Martini-Henry karabiin, millest oli olemas Garrison Artillery Carbine ja Artillery Carbine (Mark I, Mark II ja Mark III). Lisaks toodeti ka väiksemaid versioone, mis olid mõeldud kadettidele. Martini-Henry viimase variandi, Mark IV tootmine lõpetati aastal 1889 ning see asendati LEe-Metfordiga. Martini-Henry jäi üle kogu Briti impeeriumi kasutusse kuni esimese maailmasõja lõpuni.
Mõned Afganistani hõimud kasutasid seda vintpüssi Nõukogude-Afganistani sõja ajal. Aastatel 2010 ja 2011 said USA merejalaväelased Marjahs Talibani ladudest kätte vähemalt kolm Martini-Henry vintpüssi.
Väga palju Martini-Henry koopiaid valmistasid Pakistani Loodeprovintsi relvameistrid. Nende relvad olid Enfieldis Royal Small Arms Factorys tehtutest halvema kvaliteediga, kuid välimuselt väga sarnased. Üks tuntumatest Martini-Henry koopiate valmistajatest oli afridi hõimu meister Adam Khel Afridi, kes elas Khyberi kurus. Britid kutsusid selliseid koopiaid Khyberi kuru koopiateks.