Matthew Henson

Matthew Alexander Henson (8. august 1866 – 9. märts 1955) oli afroameeriklasest maadeuurija,^[1] kes käis ligi 23 aasta vältel koos Robert Pearyga seitsmel Arktika retkel. Nad veetsid ekspeditsioonidel kokku 18 aastat.^[2] Ta osales 1908.–1909. aasta ekspeditsioonil, mis väidetavalt jõudis 6. aprillil 1909 geograafilisele põhjapoolusele.^[3]^[4] Hensoni sõnul olevat ta oma seltskonnast olnud esimene, kes jõudis põhjapoolusele.^[5]

Noorpõlv

Henson sündis Ameerika Ühendriikides Marylandi osariigis Nanjemoys loonusrentnike peres. Ta jäi varakult orvuks ning veetis suurema osa noorpõlvest Washingtonis. 12-aastaselt jättis ta kooli pooleli ja asus tööle jungana. Hiljem naasis ta Washingtoni ja töötas kaubamajas müüjana. Üks tema kliente oli Robert Peary, kes palkas ta 1887. aastal oma teenriks.^[5]

Põhjapoolus

Nende esimene ühine Arktika ekspeditsioon toimus aastatel 1891–1892. Henson oli navigaator ja käsitööline ning teda tunti Peary "parema käena". Ta õppis koos Pearyga inuittide ellujäämisvõtteid.^[5]

Aastatel 1908–1909 toimunud Gröönimaa ekspeditsiooni oli Henson üks kuuest mehest – lisaks Pearyle ja neljale inuitile –, kes väitsid, et jõudsid esimesena geograafilisele põhjapoolusele.^[5] Intervjuudes esitles Henson ennast esimese poolusele jõudjana. Hiljem on nende saavutus vaidlustatud seoses sellega, et nende ekspeditsioonide andmed ei olevat usaldusväärsed ja ebausutav olevat tempo nende teekonna viimases osas ning et mehed võisid navigatsioonivigade tõttu eksida poolusest 48–97 km.^[6]

Tunnustus

Henson sai ekspeditsioonil osalemise tõttu tuntuks ja 1912. aastal avaldas ta memuaarid "Neegermaadeavastaja põhjapoolusel" (A Negro Explorer at the North Pole).^[5] Hiljem, eaka mehena pälvisid tema saavutused taas tähelepanu. 1937. aastal oli ta esimene afroameeriklane, kes võeti The Explorers Clubi (ingl 'maadeuurijate klubi') eluaegseks liikmeks; 1948. aastal sai ta klubi auliikmeks. 1944. aastal pälvis Henson Peary Polaarekspeditsiooni medali ning presidendid Harry Truman ja Dwight Eisenhower võtsid ta Valges Majas vastu.^[5] 1988. aastal maeti tema ja ta abikaasa põrm ümber Arlingtoni riiklikule kalmistule.^[7] 2000. aastal autasustas National Geographic Society Hensonit postuumselt Hubbardi medaliga, mille esimene laureaat oli olnud 1906. aastal Robert Peary.^[5]^[8] 2021. aasta septembris nimetas Rahvusvaheline Astronoomialiit tema järgi ühe Kuu kraatri.^[9]