Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituut
Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituut (saksa keeles Max-Planck-Institut für evolutionäre Anthropologie; lühend MPI EVA) on Max Plancki Ühingu egiidi all tegutsev teadusuurimisinstituut.
Evolutsioonilise Antropoloogia Instituut asutati 1997. aastal Saksamaal Leipzigis. Instituudi direktor on algusest peale olnud Svante Pääbo.
Instituut ühendab endas loodus- ja humanitaarteadlasi eesmärgiga uurida inimkonna ajalugu interdistsiplinaarsest vaatenurgast, kasutades geenide, kultuuride, kognitiivsete võimete, keelte ning mineviku ja sotsiaalsete süsteemide võrdlevaid analüüse. Uuritakse praeguseid inimpopulatsioone, aga ka inimestega lähedalt seotud primaatide populatsioone.[1]
Osakonnad
[muuda | muuda lähteteksti]Allikas:[2]
- Lingvistilise ja kultuurilise evolutsiooni osakond
- Võrdleva kultuuripsühholoogia osakond
- Inimese päritolu osakond
- Arheogeneetika osakond
- Inimkäitumise, ökoloogia ja kultuuri osakond
- Evolutsioonigeneetika osakond
- Primaatide käitumise ja evolutsiooni osakond
Inimese päritolu osakond
[muuda | muuda lähteteksti]Tracy Kivelli juhitud inimese päritolu osakond ühendab uued fossiilsed ja arheoloogilised avastused interdistsiplinaarse lähenemisviisiga, et rekonstrueerida, kuidas inimeste fossiilsed sugulased suhtlesid oma minevikukeskkonnaga. Osakonna eesmärk on selgitada inimliini tekkimine ja areng välitööde ja analüüside abil, uurides inimeste varajaste sugulaste ja Aafrika inimahvide fossiile.
Arheogeneetika osakond
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
Johannes Krause juhitud arheogeneetika osakond kasutab hiljutisi edusamme biomolekulide molekulaarsetes lähenemisviisides, nagu stabiilsete isotoopide uurimine ja kogu genoomi hõlmav DNA sekveneerimine, et avastada täiesti uus spekter teavet. Nüüd on võimalik saada üksikasjalikku teavet ajalooliste ja eelajalooliste inimeste, taimede, loomade või isegi patogeenide populatsioonide geneetiliste suhete, geograafilise päritolu, selektiivsete protsesside või geneetilise struktuuri kohta, kasutades ainult väikeseid proove.
Arheogeneetika osakonna üks põhilisi uurimisvaldkondi on varasemate populatsioonide geneetiliste andmete genereerimine, mis hõlmavad Euraasia ajaloo viimast 10 000–20 000 aastat, et testida varem sõnastatud ajaloolisi hüpoteese.
Teine põhiline uurimisvaldkond on peremees-patogeeni interaktsioonide (läbi ajaloo) uurimine, pakkudes otseseid tõendeid peamiste inimeste nakkushaiguste, näiteks tuberkuloosi, katku, pidalitõve või süüfilise päritolu, põhjustajate, leviku ja arengu kohta.
Kolmas põhiline uurimisvaldkond on inimeste poolt vahendatud bioloogiliste ressursside, näiteks taimede ja loomade transformatsioonid viimase 12 000 aasta jooksul.
Suurte geneetiliste andmekogumite genereerimiseks rajas osakond nüüdisaegse geenilabori, kus on puhasruumid ja molekulaarbioloogia laborid ning arvutuskeskkond, mis võimaldab selliseid andmekogumeid töödelda ja analüüsida.
Evolutsioonigeneetika osakond
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
Evolutsioonigeneetika osakond uurib Svante Pääbo juhtimisel inimeste, ahvide ja teiste organismide geneetilist ajalugu. Teadlasi huvitavad nii genoomi otseselt mõjutavad jõud, nagu mutatsioon ja rekombinatsioon, kui ka loodusliku valiku ja populatsiooni ajaloo mõjud.
Osakonda kuulub neli juhtivat osakonna liiget (tenured faculty members): Svante Pääbo, Mark Stoneking, Janet Kelso ja Matthias Meyer ja kaks tavalist liiget (non-tenured members): Ben Peter ja Benjamin Vernot.
Suletud osakondi
[muuda | muuda lähteteksti]Lingvistikaosakond (suletud)
[muuda | muuda lähteteksti]Osakonnas, mis eksisteeris aastatel 1998–2015 (juht Bernard Comrie), uuriti inimkeele mitmekesisust ja selle mitmekesisuse aluseks olevaid ajaloolisi protsesse. Uurijaid huvitasid "keeleuniversaalid" ehk omadused, mis on ühised kõigile inimkeeltele, ja "keeletüpoloogia" ehk omadused, mille poolest keeled üksteisest erinevad. Uuriti nii grammatilisi kui ka leksikalisi iseärasusi, arvestades piirkondlikke iseärasusi, mistõttu välitöö hõlmas osakonna keeleteaduslikust uurimistööst olulise osa.[3]
Inimese evolutsiooni osakond (suletud)
[muuda | muuda lähteteksti]Osakonnas, mis eksisteeris aastatel 2004–2021 (juht Jean-Jacques Hublin), uuriti inimese evolutsiooni integreerivast vaatepunktist, võttes arvesse paleoantropoloogia erinevaid tahke. Sel eesmärgil koondas osakond suure rühma teadlasi, kes olid erineva taustaga bioloogiast geokeemiani ja arheoloogiast arvutiteadusteni.[4]
Primatoloogiaosakond (suletud)
[muuda | muuda lähteteksti]Osakonnas, mis eksisteeris aastatel 1997–2019 (juht Christophe Boesch), uuriti inimahve nende looduslikes elupaikades ning sotsiaalsete süsteemide arengu ja sotsiaalse käitumisega seotud küsimusi.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology. eva.mpg.de
- ↑ Departments and Groups. eva.mpg.de
- ↑ Former Department of Linguistics. eva.mpg.de
- ↑ Former Department of Human Evolution. eva.mpg.de
- ↑ Former Department of Primatology. eva.mpg.de
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituut – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Koduleht
