Meedia läbipaistvus

Meedia läbipaistvus kui mõiste käsitleb seda, kuidas ja miks uudisväärtuslikku informatsiooni meediaprofessionaalide (sealhulgas ajakirjanike, toimetajate, suhtekorraldajate, avalike suhete spetsialistide ja kõneisikute) poolt toodetakse, levitatakse ja käsitletakse. Lühidalt öeldes peegeldab meedia läbipaistvus ajakirjanike ja uudisteallikate vahelist suhet.

Ülevaade

[muuda | muuda lähteteksti]

Meedia läbipaistvus käsitleb meedia avatust ja vastutavust ning seda on võimalik defineerida kui uudisväärtusliku informatsiooni läbipaistvat esitamist uudisväärtuslikkuse ideel põhinevalt.[1] Meedia läbipaistvus on tänapäevase igapäevase meedia suurim väljakutse kõikjal maailmas, kuna meediakanalid ja ajakirjanikud kogevad pidevalt reklaamijate, informatsiooniallikate, kirjastajate ning muude mõjugruppide survet.[2]

Uudisteallikad võivad mõjutada seda, millist teavet avaldatakse ja milline teave jäetakse avaldamata. Mõnikord võivad avaldatud andmed olla uudisteallikate poolt kinni makstud, kuid meedia lõpptoode (artikkel, saade, postitus ajaveebis jne) ei osuta selgelt sellele, et teade oleks kas kinni makstud või mingil viisil mõjutatud. Selline meedia läbipaistmatus või mitte-läbipaistvus rikub meedia ja avalikkuse omavahelist usaldust ning suhete läbipaistvust. Lisaks on sel tagajärjed uutele reklaamivormidele ja avalike suhete vormidele, näiteks sulanduvale reklaamile ja kaubamärgi kuvandi loomisele ajakirjanduse kaudu (brand journalism).[3]

Meedia läbipaistvus on normatiivne kontseptsioon ja see saavutatakse siis, kui:

  • leidub mitmeid konkureerivaid teabeallikaid;
  • teabe esitamise meetod on teada;
  • meedia tootmise rahastamine on avalikustatud ja vastav teave on avalikult kättesaadav.[3]

Altkäemaks meedias

[muuda | muuda lähteteksti]

Ingliskeelses kirjanduses esinev mõiste media bribery kerkis esile vastusena väidetele meedia kallutatusest. Lisaks võib meedia läbipaistvuse puudumist tajuda kui ühte korruptsiooni vormi.[4] Meedia läbipaistvus on viis ebaeetiliste ja ebaseaduslike praktikate vähendamiseks uudisteallikate ja meedia omavahelistes suhetes.[5]

Kaudselt tasustamist ja mõjutamist on määratletud järgnevalt: "mistahes tüüpi mitterahaline tasu ajakirjanikule, toimetajale või meediaväljaandele või sellise meediapoliitika olemasolu, mis kirjutab ette ja julgustab kaudseid makseid, või mõjutab meediaväljaande või selle töötajate rahalist edu ja sõltumatust".

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Merrill, John (1995). Global journalism: Survey of international communication. White Plains, NY: Longman. Lk 77–87. ISBN 978-0801305122.
  2. ↑ "International Index of Bribery for News Coverage 2003 | Institute for Public Relations". Institute for Public Relations. 10.01.2011. Vaadatud 27.11.2018.
  3. ↑ 3,0 3,1 Tsetsura, Katerina; Kruckeberg, Dean (2017). Transparency, Public Relations and the Mass Media: Combating the Hidden Influences in News Coverage Worldwide. New York: Routledge. ISBN 9781351743952.
  4. ↑ "Transparency and Quality Journalism". UNSOCIAL MEDIA. 10.05.2006. Vaadatud 23.10.2018.
  5. ↑ "IPRA | Charter for Media Transparency". www.ipra.org (inglise). Vaadatud 20.11.2018.

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Media transparency seisuga 16.12.2019.