Mehran Karimi Nasseri (pärsia keeles مهران کریمی ناصری [mehˈrɒn kæriˈmi nɒseˈri]; 1945 – 12. november 2022), tuntud ka kui Sir Alfred Mehran, oli Iraani põgenik, kes elas 26. augustist 1988 kuni juulini 2006 Charles de Gaulle'i lennujaama 1. terminali väljumissaalis. Tema autobiograafia avaldati 2004. aastal raamatuna The Terminal Man. Nasseri läbielamiste põhjal valmis 1993. aasta filmi "Lost in Transit" ja 2004. aasta filmi "The Terminal".[1]
Nasseri sündis Iraanis Masjed Soleimanis asuvas Inglise-Pärsia naftakompanii asulas. Tema isa Abdelkarim oli Iraani arst, kes töötas selles ettevõttes.[2] Nasseri on väitnud, et tema ema oli Šotimaalt pärit meditsiiniõde, kes töötas samas kohas, kuid on ka väitnud, et ta ema rootslane. 1973. aasta septembris saabus ta 28-aastaselt Ühendkuningriiki, et osaleda kolmeaastasel Jugoslaavia uuringute kursusel Bradfordi ülikoolis.[3]
Nasseri väitis, et ta saadeti 1977. aastal Iraanist välja protestide tõttu šahhi vastu ja pärast pikka asjaajamist anti talle Belgias pagulase staatus. See võimaldas väidetavalt elada mitmetes Euroopa riikides. See väide aga vaidlustati ning uurimised näitasid, et Nasserit ei saadetud kunagi Iraanist välja.
Ta sai reisida Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vahel, kuid 1988. aastal läksid ta paberid kaduma, kui väidetavalt varastati tema kohver. Teised dokumendid näitavad, et Nasseri saatis tegelikult oma dokumendid Brüsselisse Suurbritanniasse suunduva parvlaeva pardal, valetades, et need on varastatud.[4] Londonisse saabudes viidi ta tagasi Prantsusmaale, kuna ta ei esitanud Briti migratsiooniametnikele passi. Prantsusmaa lennujaamas ei suutnud ta tõestada oma isikut ega pagulasseisundit ja seetõttu peeti ta kinni dokumentideta reisijate jaoks mõeldud tsoonis.
Nii Prantsusmaa kui Belgia pakkusid Nasserile elamisluba, kuid ta keeldus paberitele alla kirjutamast, kuna neis oli kirjas, et ta on iraanlane, mitte britt ja seal puudus tema eelistatud nimi "Sir Alfred Mehran".
Nasseri viibimine lennujaamas lõppes 2006. aasta juulis, kui ta viidi haiglasse ja tema istumiskoht demonteeriti. 2007. aasta jaanuari lõpus lahkus ta haiglast ja tema eest hoolitses Prantsuse Punase Risti lennujaama filiaal. Ta ööbis mõne nädala lennujaama lähedal asuvas hotellis. 6. märtsil 2007 viidi ta üle Emmause vastuvõtukeskusse Pariisi 20. linnaosas. Alates 2008. aastast elas ta Pariisi varjupaigas, kuigi pärast Nasseri surma 2022. aastal teatas Associated Press, et ta naasis enne surma lennujaama.[5]
18-aastase Charles de Gaulle'i lennujaama 1. terminalis viibimise perioodil istus Nasser oma pagasi juures ja sisustas aega lugedes, päevikut kirjutades või majandust õppides.[6] Ta sai lennusaatjatelt toidutalonge ja muid tarvikuid.[7]
Nasseri suri südamerabandusse 12. novembril 2022 76-aastaselt Charles de Gaulle'i lennujaamas.[8][9] Lennujaama pressiesindaja ütles, et Nasseri oli kodutu ja elas lennujaama avalikul alal alates 2022. aasta septembrist.[10]