Mikojan-Gurevitš MiG-31

MiG-31
Tüüp püüdurhävitaja
Tootja Mikojan-Gurevitš
Disainer Mikojan
Esmalend 16. september 1975 (Е-155MP)
Võeti kasutusele 1982
Võeti kasutusest kasutuses
Põhikasutajad  NSV Liit õhuväed
 Venemaa õhu- ja kosmosejõud
Muud kasutajad  Kasahstan
 Süüria
Toodanguarv 519 (1979–1994)
Meeskond 2
Reisijaid 0
Tippkiirus kuni 3000 km/h (mach 2,83)
Lennulagi ?

MiG-31 (vene keeles МиГ-31, NATO koodnimega Foxhound) on Nõukogude Liidus lennuki MiG-25 baasil konstrueeritud ja siiani Venemaa relvastuses olev ülehelikiirusel lendav püüdurhävitaja, mis töötati välja 1970. aastatel ja mille prototüüp tõusis õhku 1975. aastal.

NSV Liidu õhuvägede väeosadesse jõudsid esimesed lennukid 1981. aastal[1]. Kokku on ehitatud 519 sellist lennukit.[2].

Hävitaja kaalub 40 tonni ning on konstrueeritud lendamiseks suurtes kõrgustes lühiajaliselt kiirusega kuni 3000 km/h (Machi arv 2,83). Relvastuseta lennukit kasutatakse luureülesannetel.

MiG-31 on relvastatud Gatling-tüüpi GŠ-6-23 automaatkahuriga (260 mürsku) ja 2 õhk-õhk-tüüpi raketti R-40 (NATO koodnimi AA-6 Acrid) või 4 R-60 (NATO koodnimi AA-8 Aphid). Raketid kinnituvad püloonidele tiiva all, tavaliselt R-33 (NATO koodnimi AA-9 Amos).

Lennukid MiG-31 on tänapäevalgi (2023. a) Venemaa ja oli Kasahstani (kuni aastani 2020) relvastuses.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
MiG-31
  1. ↑ "Leningradi oblastis kukkus alla Vene hävituslennuk Mig-31". Postimees. 8. aprill 2022.
  2. ↑ Mladenov, Alexander (juuli 2015). "The Foxhound's New Tricks". Air International. 19 (1): 28.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]