Mina-käsitlus
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Mina-käsitlus ehk minakäsitlus ehk mina-kontseptsioon ehk minakontseptsioon (inglise keeles self-concept) on inimese teadvustatud ettekujutused endast ja hinnangud endale, millel põhineb tema suhtlemine teistega ja suhtumine endasse.
Mina-käsitlusel on
- tunnetuslik komponent (eneseteadvus; ettekujutus enda omadustest, välimusest, tähtsusest jms)
- emotsionaalne komponent (eneseaustus, enesearmastus, enesehalvustamine jms)
- tahteline komponent (püüd tõsta enesehinnangut, saavutada teiste austust jms)
Mina-käsitluse koosseisus on:
- füüsiline mina (oma keha skeem)
- reaalne mina (kujutlus endast olevikus)
- dünaamiline mina (see, kelleks kavatsetakse saada)
- sotsiaalne mina (sooline, etniline, kodaniku-, rolli- jm identiteet)
- eksistentsiaalne mina (hinnang enesele seoses elu ja surmaga)
- ideaalne mina (milliseks peaks moraalinormide põhjal saama)
- fantastiline mina (milliseks tahaks võimaluse korral saada)
Mina-käsitlus põhineb kogemusel eluülesannete lahendamisest ning vanemate ja muude inimeste hinnangust sellele. Inimeme vaatab teisele inimesele nagu peeglisse ning korrigeerib oma mina-käsitlust.