Mindfulness (eesti keeles ka ärksameelsus, teadvelolek) on osa budistlikest praktikatest, mis arvatakse viivat kannatuste (rahulolematuse) lõppemiseni[1]. Teadvelolekul on mitmeid definitsioone, millel puudub teaduslik konsensus.[2][3][4] Lääne teaduslikus diskursuses (sh tavakeeles) võib mindfulness tähendada nii omadust (trait) kui ka seisundit (state), mida iseloomustatakse tähelepanu, teadlikkuse ja aktsepteerimise kaudu[3]. Samuti on mindfulness praktika, mida kasutatakse kirjeldatud seisundi saavutamiseks.[3]
Eesti Keele Instituudi võõrsõnade leksikoni definitsioon "teadvustatud, tahtlik tähelepanu suunamine oma kohalolule ja hetkele ning avatud, aktsepteeriv ja mittehinnanguline suhtumine teatud psühholoogilise praktika ja meeleharjutuste abil"[5] juhindub sageli tsiteeritud Jon Kabat-Zinni mindfulness'i tõlgendusest[6].
Ingliskeelsel mõistel mindfulness pole üht ja ainsat eestikeelset vastet, kasutatud on sõnu "teadvelolek", "ärksus", "tähelepanelikkus";[12], "meeleteadlikkus", "meelevirgus", "ärksameelsus", "teadvelolek"[13], "teadlikkus", "meelepuhtus", "meeleselgus", "meeletäius", "tervikmeelsus" jmt.
Mindfulness'i kui vaimset praktikat kasutatakse psühholoogias, psühhiaatrias ja mitmesugustes psühhoteraapiatesvaimse tervise probleemide leevendamiseks. Siiski pole selliste lähenemiste mõju ja tõhusus teaduslikku kinnitust leidnud. Erand on mindfulness'il põhinev kognitiivteraapia[14], mis ennetab suure tõenäosusega depressiooni neil täiskasvanutel, kel depressiooniepisoodid korduvad[15][16].
Võrreldes mitte midagi tegemisega võib mindfulness'i kursuse pakkumine aidata ennetada vaimse tervise probleeme tervetel täiskasvanutel[17] ja lastel[18]. Samas ei ole tõendeid, et mindfulness'i kursus töötab paremini kui ükskõik milline muu sekkumine (nt füüsiline trenn, raamatu lugemine jms, sh ka psühhosotsiaalsete oskuste õpetamine lastel[19])[17][18]. Seega võib mindfulness'iga seotud mõju olla suuresti platseebo: nt ühes uuringus paranes valu talumise võime võlts-mindfulness'i tehes rohkem kui päris-mindfulness'i praktiseerides[20].
Mindfulness'i praktiseerimine võib kaasa tuua ka negatiivseid tagajärgi[21][22] (nt ärevust, dissotsiatsiooni, ebameeldivate mälestuse esilekerkimist). Niisiis peab mindfulness'i õpetaja olema vastava koolituse läbi teinud, et osata vajadusel koolitatavatele tuge pakkuda.
Et mindfulness'ist on kujunenud äriliselt tulus moepraktika[4], on palju programme, mis väidavad end olevat mindfulness'il põhinevad. See aga ei tähenda, et neist programmidest abivajajale ühtviisi kasu on. Selleks et paremini defineerida mindflness'il põhinevaid praktikaid, loodi valdkonna ekspertide koosloomes raamistik, mis eristab mindfulness'il põhinevaid programme teistest sekkumistest, milles võib olla teadveloleku komponent[23]. See laialdaselt aktsepteeritud raamistik sedastab, et mindfulness'il põhinevad programmid põhinevad mõtisklevatel traditsioonidel ja teadusharudel nagu psühholoogia, meditsiin ning haridus. Välja pakutud muutusteooria kohaselt peaksid mindfulness'il põhinevad programmid vähendama stressi seeläbi, et arendavad meta-kognitiivseid oskuseid ja kultiveerivad Jon Kabat-Zinni teadlikkuse määratlusega kooskõlas olevat kogemise viisi. Seda saavutatakse läbi järjekindlate teadveloleku meditatsioonipraktikate, mis omakorda toetavad eneseregulatsiooni paranemist ning kaastunde, mõistmise ja meelerahu arengut.
Mindfulness-based stress reduction (MBSR) on Jon Kabat-Zinni poolt arendatud ja alates 1990. aastatest populaarsust kogunud meetod kroonilise valu vähendamiseks täiskasvanutel, mille puhul kasutatakse mindfulnessmeditatsiooni, kehalist teadlikustamist ning joogat.[6]
Mindfulness'il põhinev kognitiivteraapia (Mindfulness-based cognitive therapy (MBCT)) on psühhoteraapia korduva depressiooni raviks täiskasvanutel, mille puhul kasutatakse nii traditsioonilisi kognitiiv-terapeutilisi meetodeid kui ka mindfulness'i ja mindfulnessmeditatsiooni.[14][24][25][15]
Mindfulness'i programme peab läbi viima vastava koolituse saanud õpetaja, kes ka ise järjepidevalt teadveloleku meditatsioone praktiseerib[23].
↑ 14,014,1Segal, Zindel V.; Williams, J. Mark G.; Teasdale, John D.; Kabat-Zinn, Jon (2018). Mindfulness-based cognitive therapy for depression (Second edition, paperback edition trükk). New York London: The Guilford Press. ISBN978-1-4625-3703-7.
↑Piet J, Hougaard E (August 2011). "The effect of mindfulness-based cognitive therapy for prevention of relapse in recurrent major depressive disorder: a systematic review and meta-analysis". Clinical Psychology Review. 31 (6): 1032–1040. doi:10.1016/j.cpr.2011.05.002. PMID 21802618.
↑Manicavasgar V, Parker G, Perich T (April 2011). "Mindfulness-based cognitive therapy vs cognitive behaviour therapy as a treatment for non-melancholic depression". Journal of Affective Disorders. 130 (1–2): 138–144. doi:10.1016/j.jad.2010.09.027. PMID 21093925.
Kabat-Zinn J. Full Catastrophe Living: Using the Wisdom of Your Body and Mind to Face Stress, Pain, and Illness. New York: Bantam Dell. ISBN 978-0345539724.
Jon Kabat-Zinn. Teadvelolek algajatele. Praeguse hetke ja oma elu tagasivõtmine. Pegasus. ISBN 9789916162163.
Andreas Michalsen. Ravimine looduse väega. Tänapäev. ISBN 9789949854035.