Missus ehk kviditeet (uusladina keeles quidditas, sõnast quid?, mis?) oli skolastikutel väljendit "quid est res" ("mis on asi") kokku võttev uudissõna asja vormi (Form), substantsi (Substanz) või põhiolemuse (Wesenheit) tähistamiseks.
Averroes (Ep. met. 2, p. 47), Albertus Magnus (Met. 7,1, 4) ja Aquino Thomas (De ente 1c. Sum. th. I, 3, 4 ob. 2) eristasid absoluutset, taanduvat, keerukat, lihtsat, liigile, indiviidile või ainele olemuslikku missust (quidditas absoluta, recepta, composita, simplex, generis, individui, subsistens).
Wilhelm von Occam selgitab: "Ühest küljest on missus kõik lubatav, mis asjal olemuslikult on, mis moodustab sisulise üksuse ning sellisel moel on missus mateeria ja vormi ühend. ... Teisalt on missus fomaalselt see lõplik, mille poolest üks asi, mis ei ole sama mis see, erineb teisest." ("Quidditas uno modo accipitur pro omnibus, quae sunt de essentia rei, quae faciunt unum per se, et isto modo quidditas est unum compositum ex materia et forma... Alio modo accipitur quidditas pro forma ultima, qua aliquid differt ab alio, quod non est idem cum illo", bei Prantl, G. d. L. III, 360).
Nicolaus Cusanus märgib: "Asja missus ..., on tõetagaja: oma puhtas tõendamatuses." (»Quidditas rerum..., quae est entium veritas: in sua puritate inattingibilis«, De doct. ignor. I, 3).
Gocleni jaoks on missus asja ilma igasuguse arvestuseta aktsepteeritav olemus (»quidditas« »ipsa rei essentia unde accepta sine omni respectu«, Lex. philos. p. 942).
Micraelius selgitab: "Missus on definitsiooni kohaselt kõige olemuslikum, mida kreeka keeles väljendatakseto ti ên einai, see, mis on asja olemus." "Missus on seega viimane reaalsus, mille tõttu asi moodustab oma õigeid liike." "Skolastiline missus on olemuslik kõige lõpmatmatele liikidele: koosnemise seisukohast on nendeks mateeria ja vorm, eristumise seisukohast on selleks liigierisus, järelduslikult on selleks olemuslikud omadused." ("Quidditas est ipsa essentia in respectu ad definitionem, qua exprimitur graece to ti ên einai, quod quid erat esse rei." "Quidditas igitur est ultima realitas, secundum quam aliquid constituitur in propria specie." " Quidditativum scholastici aliud faciunt essentiale, ut est species infima: aliud constitutivum, ut est materia et forma: aliud specificativum, ut est differentia specifica: aliud consecutivum, ut proprietates essentiales", Lex. philos. p. 946).