Montréali-Mirabeli rahvusvaheline lennujaam
| Montréal–Mirabel International Airport | |||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Aéroport international Montréal–Mirabel | |||||||||||||
 | |||||||||||||
| IATA: YMX – ICAO: CYMX | |||||||||||||
| Üldandmed | |||||||||||||
| Tüüp | avalik | ||||||||||||
| Valdaja | Transport Canada | ||||||||||||
| Käitaja | Aéroports de Montréal | ||||||||||||
| Asukoht | Mirabel, Québec | ||||||||||||
| Avati | 4. oktoober 1975 | ||||||||||||
| Koordinaadid | 45° 40′ 55″ N, 74° 0′ 19″ W | ||||||||||||
| Lennurajad | |||||||||||||
| |||||||||||||
| Statistika (2020) | |||||||||||||
| Teenindatud kaubavedusid | 94 694 tonni | ||||||||||||
Montréali-Mirabeli rahvusvaheline lennujaam (IATA: YMX, ICAO: CYMX) on rahvusvaheline lennujaam Mirabelis Québeci provintsis Kanadas. See asub provintsi suurimast linnast Montréalist 39 kilomeetrit loodes ja teenindab Suur-Montréali piirkonda.
Ehkki 1975. aastal avatud lennujaama kasutati varem ka reisilendude jaoks, keskendub see tänapäeval kaubalendude teenindamisele, kuid hõlmab ka meditsiinilisi õhuevakuatsioonilende ja üldlennundust.
Lennujaama juures asub Bombardieri ja Airbus Canada lennukitootmistehas, kus toimub Bombardier CRJ700, CRJ900 ja CRJ1000 ning Airbus A220 (varem Bombardier CSeries) seeria lennukite lõplik kokkupanek.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1960. aastatel Montréali tabanud hüppelise majanduskasvu tõttu leidsid Kanada föderaalvõimud, et piirkonda tuleks rajada uus kaasaegne lennujaam. Täpse asukohana kaaluti viit paika: Saint-Jean-sur-Richelieu (50 km Montréalist kagus), Vaudreuil-Dorion (40 km läänes), Joliette (70 km põhjas), Saint-Amable (30 km kagus) ja Sainte-Scholastique (60 km loodes). 1969. aasta märtsiks jõudsid riigi- ja provintsivõimud kokkuleppele, et lennujaam rajatakse Sainte-Scholastique'i küla juurde, kus 1971. aastal asutati seniste omavalitsusüksuste ja osade lennujaama tarbeks sundvõõrandatud maade liitmisel Mirabeli linn.
Lennujaam pidi võimude plaani järgi valmima 1976. aasta Montréali suveolümpiamängudeks ning avati 4. oktoobril 1975.
Uus lennujaam pidi saama 1941. aastal avatud Montréali-Dorvali rahvusvahelise lennujaama asemel uueks Ida-Kanada lennuliikluse sõlmpunktiks. Aastatel 1975–1997 olid kõik Montréali suunduvad või sealt startivad rahvusvahelised lennud (v.a. Kanada ja USA vahel) kohustatud kasutama Mirabeli lennujaama. Pikk vahemaa ja kehva transpordiühendus Montréaliga, samuti asjaolu, et Dorval jätkas siseriiklike lendude teenindamist, muutsid Mirabeli aga reisijate ja lennufirmade seas väga ebapopulaarseks.
1970. ja 1980. aastatel käis piirkonna majandus võrreldes Torontoga üksjagu alla, mistõttu reisijate arv vähenes veelgi. Arvestades seda ja kohustust kasutada Montréali teenindamisel Mirabeli lennujaama, hakkasid mitmed lennufirmad lendama hoopis Torontosse. 1991. aastaks teenindasid Mirabel ja Dorbal aastas 8 miljonit reisijat ja 112 000 tonni kaubavedusid, samas kui Toronto lennujaama vastav statistika oli 18,5 miljonit reisijat ja 312 000 tonni kaupa. Ilmnes üha selgemalt, et Montréal ei vaja kaht lennujaama. Siiski jäeti avalikkuse survel ära Montréali kesklinnale palju lähemal asunud Dorvali lennujaama planeeritud lammutamine.
2002. aastal suleti lennujaama reisiterminali kõrval asunud 354 numbritoaga hotell. Viimane reisiliini teenindav lennuk tõusis jaamast õhku 31. oktoobril 2004.
Lennujaama endine reisiterminal lammutati lõplikult 29. juunil 2016.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Mirabel terminal demolition nears completion". Skies Magazine (inglise keeles). 9. august 2016. Vaadatud 2. veebruar 2023.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Montréali-Mirabeli rahvusvaheline lennujaam – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
