See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2021) |
Moodne viievõistlus olümpiamängudel on olnud olümpiaprogrammis alates 1912. aasta suveolümpiamängudest Stockholmis. Kaasaegne viievõistlus on spordivõistlus, mille spetsiaalselt moodsate mängude asutaja parun Pierre de Coubertin on loonud suveolümpiamängude jaoks ja mille esmakordne väljakutse esitati 1912. aastal. Coubertin sai inspiratsiooni iidsete olümpiamängude viievõistlusest, mis oli modelleeritud vastavalt tollase ideaalse sõduri oskustele.
Ala päritolu arvestades pole üllatav, et moodsa viievõistluse ajalugu on tihedalt läbi põimunud olümpiamängude ajalooga. Enne Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liidu (UIPM) moodustamist 1948. aastal, allus see ala otse Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele.
Naiste osalemine moodsa viievõistluse olümpiaprogrammi lisandus 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys, kus esimeseks olümpiavõitjaks tuli Suurbritanniat esindanud Stephanie Cook.
Moodsa viievõistluse reegleid ja punktisüsteemi on aastate jooksul mitu kordi muudetud ja täiendatud. 1984. aasta suveolümpiamängudel Los Angeleses muudeti reegleid nii, et laskmine toimus mõni tund enne jooksuvõistluse algust. Põhjuseks toodi see, et siis ei saanud sportlased võtta rahusteid, mis oli kõige sagedasem dopinguprobleem laskmistulemuste parandamiseks. Oli mõeldamatu võtta tablette enne jooksu. Teine oluline uuendus oli murdmaajooksu stardi suhtes. Sportlased startisid jooksule ajalise intervalliga vastavalt eelnenud võistlustel kogutud punktidele. Olümpiavõitjaks tuli sportlane, kes ületas esimesena finiši. 1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas muudeti taas reegleid, kui ratsutamine viidi viimaseks alaks. Selle mõtteks oli, et sportlased võistleksid lõpuni, säilitades pikemalt pinevat ootust. Loogika seisnes selles, et ratsutamine mõjutas punktisummat enam kui teised alad. Barcelonas oligi viimane ala ratsutamine eriti dramaatiline, kus venelane Eduard Zenovka läks viimasele alale vastu 106-punktilise eduseisuga poolaka Arkadiusz Skrzypaszeki vastu, kuid lõpetas lõpuks 212 punkti poolakast tagapool. Järgmistel olümpiamängudel otsustati pöörduda tagasi vana süsteemi juurde.
Alates 2012. aasta suveolümpiamängudest Londonis kestab nii meeste kui ka naiste moodne viievõistlus vaid ühe päeva. Teine ja kõige tähelepanuväärsem muudatus moodsas viievõistluses oli UIPM-i loodud kombineeritud jooksu- ja laskmisvõistlus. Hindamissüsteem põhineb standartaegadel ja sooritusel ning maksimaalset 5000 punkti saavutamist peetakse ebatõenäoliseks.
Moodne viievõistlus algab vehklemisega ja jätkub 200 meetri ujumisega. Sellele järgneb ratsutamine ning kombineeritud murdmaajooksmine/laskmine, kus sportlased lasevad määratud aja jooksul viis lasku märklauda, jooksevad seejärel 1000 meetrit ning kordavad seda tegevust kaks korda.
Eesti edukam sportlane moodsas viievõistluses on olnud Hanno Selg, kes sai NSV Liidu võistkonna liikmena Roomas 1960. aasta olümpiamängudel meeskondliku hõbemedali, individuaalarvestuses oli ta kümnes.
Eesti tuntuim viievõistleja on Imre Tiidemann, kes on kolm korda osalenud olümpiamängudel (1992, 1996 ja 2000). Parima (7.) koha (5414 punkti) sai ta Atlantas 1996. aastal.
Ala | 19 12 |
19 20 |
19 24 |
19 28 |
19 32 |
19 36 |
19 48 |
19 52 |
19 56 |
19 60 |
19 64 |
19 68 |
19 72 |
19 76 |
19 80 |
19 84 |
19 88 |
19 92 |
19 96 |
20 00 |
20 04 |
20 08 |
20 12 |
20 16 |
20 20 |
Kokku |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Mehed individuaalne | • | • | • | • | • | • | • | • | • | • | • | • | • | • | • | • | • | • | • | • | • | • | • | • | • | 25 |
Mehed võistkondlik | • | • | • | • | • | • | • | • | • | • | • | 11 | ||||||||||||||
Naised individuaalne | • | • | • | • | • | • | 6 | |||||||||||||||||||
Kokku alasid | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 1 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 |
Koht | Riik | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
---|---|---|---|---|---|
1. | Ungari | 9 | 8 | 5 | 22 |
2. | Rootsi | 9 | 7 | 5 | 21 |
3. | NSVL | 5 | 5 | 5 | 15 |
4. | Venemaa | 4 | 1 | 0 | 5 |
5. | Poola | 3 | 0 | 1 | 4 |
6. | Itaalia | 2 | 2 | 3 | 7 |
Prantsusmaa | 2 | 2 | 3 | 7 | |
8. | Saksamaa | 2 | 0 | 1 | 3 |
9. | Leedu | 1 | 2 | 1 | 4 |
10. | Tšehhi | 1 | 0 | 1 | 2 |
11. | Austria | 1 | 0 | 0 | 1 |
Kasahstan | 1 | 0 | 0 | 1 | |
13. | USA | 0 | 6 | 3 | 9 |
14. | Soome | 0 | 1 | 4 | 5 |
15. | Prantsusmaa | 0 | 1 | 2 | 3 |
16. | SRÜ | 0 | 1 | 1 | 2 |
Tšehhoslovakkia | 0 | 1 | 1 | 2 | |
18. | Läti | 0 | 1 | 0 | 1 |
Tšiili | 0 | 1 | 0 | 1 | |
Ukraina | 0 | 1 | 0 | 1 | |
21. | Valgevene | 0 | 0 | 2 | 2 |
22. | Brasiilia | 0 | 0 | 1 | 1 |
Mehhiko | 0 | 0 | 1 | 1 | |
Kokku 23 riiki | 40 | 40 | 40 | 120 |