"Mooses Egiptuses" (originaalis Mosè in Egitto) on Gioachino Rossini ooper (azione tragico-sacra) kolmes vaatuses Andrea Leone Tottola libretole Vana Testamendi ja Francesco Ringhieri "L’Osiride" (1747) järgi.
Esmaettekanne toimus 5. märtsil 1818 Napoli Teatro San Carlos. Ooperist on ka prantsuskeelne muudetud versioon "Moïse et Pharaon", mis oli esmaettekandel 26. märtsil 1827 Pariisi Opéras.
Dirigeeris Nicola Festa
Rossini üks dramaatiliselt värskemaid ja muusikaliselt paremaid tõsiseid oopereid. Tuntud suurepäraste kooride poolest. Selle kolmanda vaatuse palvusekoori „Dal tuo stellato soglio” esitas 300-liikmeline koor nelja sõjaväeorkestri saatel 1887. aastal Rossini maiste jäänuste ümbermatmise tseremoonial Pariisi Pére Lachaise'i kalmistult Firenze Santa Croce katedraali. Tänapäeval esitatakse suhteliselt sageli, kuid sõltuvalt teatrist ja dirigendist, püütakse leida kompromissi Napoli kolme- ja Pariisi neljavaatuselise redaktsiooni vahel.
Rossini oli nagu tavaliselt lepingu täitmisega enne varem kindlaks määratud esietendust ajapuuduses ning palus oma healt sõbralt, helilooja Michele Carafalt abi. Carafa komponeeris aaria “A rispettarmi apprenda”, mille Rossini asendas 1820. aastal oma aariaga "Cade dal ciglio il velo". Carafalt on ka viis retsitatiivi. Tundmatu Rossini kolleeg andis oma panuse Moosese aaria „Tu di ceppi mi aggravi la mano” komponeerimisel. Amaltea aaria „La pace mia smarrita" põhineb Amira aarial „Vorrei veder lo sposo" Rossini enda ooperist "Ciro in Babilonia" ning koori „Se a mitigar tue cure" võttis Rossini oma "Adelaide di Borgognast". Rossini lõpetas komponeerimise 25. veebruaril 1818, ehk kuu aega enne esietendust.
Esmaettekandel hindas publik kaht esimest vaatust rohkem, kui viimast vaatust kus oli lavakujunduslik äpardus. Punase mere lainetust tagav masinavärk ei hakanud tööle ning Vaarao vägede uppumine nägi kentsakas välja. See kutsus esile vaatajaskonna üldise naeru, mis ei läinud ooperi traagiliste lõpusündmustega laval kokku. Järgmisteks etendusteks tegi Rossini ooperi lõpu ümber. Punase mere lainetusemasin saadi korda ning maestro poolt lisatud Moosese palvuse stseeni koor „Dal tuo stellato soglio” pälvis publiku vaimustatud tähelepanu. Sellest koorist kujunes edaspidi ooperi oodatuim number ning see inspireeris ka Niccolò Paganinit komponeerima teemakohaseid variatsioone viiulile ja klaverile. Nii Rossini palvusekoor kui ka Paganini variatsioonid on siiani populaarsed kontsertnumbrid.
Ooper levis kiiresti üle kogu Itaalia. Saksakeelsed etendused toimusid Budapestis (1820), Viinis (1821) ja Frankfurdis (1822). Originaalkeeles esitati Pariisis (1822) ja Londonis (kontsertettekanne 1822, lavastus 1823). Kuid uue prantsuskeelse versiooni "Moïse et Pharaon" väljatulek 1827. aastal saatis itaaliakeelse versiooni pikaks ajaks unustusse. Taasesitamine toimus alles 1964. aastal Cardiffis ja Londonis. Pesaro Rossini ooperifestivalil esitati 1983., 1985. ja 2017. aastal. On ette kantud ka Roomas (1988, 2007), Napolis (1993, 2018), Londonis (1994, 2014), Veronas (2000), Wildbadis (2006), Chicagos (2010), New Yorgis (2013), Bregenzis (2017), Pisas (2018) ja Novaras (2018).
Ooperit on erinevate solistide koosseisuga helisalvestatud 1956, 1968, 1981, 1987, 1993, 1997, 2007, 2012, 2020.
- Mosè (bass)
- Elcìa (sopran)
- Amenofi (metsosopran)
- Amaltea (sopran)
- Osiride (tenor)
- Vaarao (bassn)
- Aronne (tenor)
- Mambre (tenor)
Tegevus toimub Lähis-Idas, muistses Egiptuses. Vaarao on otsustanud vabastada vangi võetud heebrealased. Mooses (Mosè) kuuleb häält, mis teatab, et juudid jõuavad lõpuks Tõotatud Maale. Vaarao poeg Osiris tahab neid hoida aga Egiptuses, kuna armastab Moosese nõbu, heebrealannat Elcìat. Osiris palub ülempreester Mambrel selgitada heebrealastele, mida nad kaotavad, kui lahkuvad Egiptusest ja loobuvad oma orjadest. Kuninganna Amaltea soovitab küll pojal abielluda Assüüria kuninga tütre Armeniaga, kuid Osiris jätkab intriige heebrealaste lahkumise vastu. Ta selgitab Moosesele, et iga juut, kes soovib Egiptusest lahkuda, on ära teeninud surma. Osiris annabki oma sõduritele käsu tappa kõik juutide juhid. Vaarao sekkumine hoiab vägivalla ära. Ta käsib juutidel otsekohe lahkuda. Osiris röövib Elcìa ning varjub neiuga metsa, et elada lihtsa inimese elu. Kuninganna ja Aronne veenavad neid sealt tagasi tulema. Osiris teatab, et ta loobub troonipärija staatusest, kui ta oma tahtmist ei saa. Vaarao on sunnitud heebrealaste lahkumiskäsu tühistama. Mooses vihastab ja teatab, et troonipärijat ja kõiki teisi esiklapsi tabab välk. Osiris on sellest häiritud, laseb Moosese vahistada ja mõistab ta surma. Elcìa astub Moosese eest välja ja nõuab Osiriselt, et Mooses vabastataks ning lastaks heebrealastel minna. Kuid Osiris keeldub ja annab käsu viia surmaotsus täide. Otsekohe kärgatab välk ja surmab Osirise. Mooses juhib heebrealased põgenema. Juudid ületavad Punase mere. Egiptlaste armee Vaarao ja Mambre juhtimisel vannuvad kättemaksu Osirise tapmise eest. Nad lähevad heebrealaste jälgedes Punase mereni, kuid seda ületada ei suuda, vaid upuvad lainetes.
- Vaarao, Amaltea, Osiride, Aronne ja Mosè kvintett kooriga „Qual portento è questo!"
- Osiride ja Elcìa duett „Ah! se puoi cosi lasciarmi”
- Vaarao aaria „A rispettarmi apprenda" (Michele Carafa poolt komponeeritud)
- Aronne ja Amenofi hümn mees- ja naiskooriga „All'etra, al ciel"
- Elcìa ja Amenosi duett „Tutto mi ride intorno”
- Osiride ja Vaarao duett „Parlar, spiegar non posso”
- Amaltea aaria kooriga „La pace mia smarrita”
- Elcìa ja Osiride duett „Quale assalto, qual cimento!”
- Elcìa, Osiride, Amaltea ja Aronne kvartett „Ah mira? / Oh ciel"
- Elcìa, Osiride, Amaltea ja Aronne kvartett „Mi manca la voce”
- Mosè aaria „Tu di ceppi mi aggravi la mano?"
- Koor „Se a mitigar tue cure"
- Mosè, Amenofi, Aronne, Elcìa ning nais- ja meeskoori palvus „Dal tuo stellato soglio”
- Lõpukoor „Ma qual fragor! / Che miro!”