Must nahkhiirelill | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Üheidulehelised Monocotyledoneae |
Selts |
Dioskoorilaadsed Dioscoreales |
Sugukond |
Dioskoorilised Dioscoreaceae |
Perekond |
Nahkhiirelill Tacca |
Liik |
Must nahkhiirelill |
Binaarne nimetus | |
Tacca chantrieri André, 1901 |
Must nahkhiirelill (Tacca chantrieri) on õistaimeliik dioskooriliste sugukonnast.[1]
Must nahkhiirelill on levinud Kagu-Aasia troopilistes piirkondades, sealhulgas Tais, Malaisias ja Lõuna-Hiinas, aga ka Kambodžas, Indias, Laoses, Myanmaris, Sri Lankal ja Vietnamis.[2]
Must nahkhiirelill on mustade nahkhiirekujuliste õitega, mis võivad olla kuni 30 cm läbimõõduga, ja taimel on "vurrud", mis võivad olla kuni 70 cm pikkused. Taim võib kasvada kuni 90 cm kõrguseks. Väiksed üksikud, kuue kroonlehega, kellukakujulised õied on koondunud palja õitseva varre tippu. Tegemist on orhideetüüpi taimega.[3] Nahkhiirelille perekonda kuulub kümme liiki, millel on erinev värvus ja suuruse.[4] Must nahkhiirelill on osaliselt isetolmlev.[5] Nahkhiirelilledel on sapromüiofiilne sündroom: õite värvus ja lõhn jäljendavad mädanevat orgaanilist ainet ning risttolmlemist vahendavad sellisel juhul kärbsed. Tumedat värvi õied ja suured kandelehed on tõenäoliselt seotud kärbse tolmeldamisega.[6]
Must nahkhiirelill eelistab varju ja kõrget õhuniiskust. Enne külvi on seemneid soovitatav leotada üks ööpäev. Idanemine võib võtta kuid ja kogu idanemisperioodi jooksul peaks muld olema püsivalt niiske ja soe. Külvisügavus peaks olema 0,3–0,5 cm.[7] Pinnase mulla reaktsioon võiks olla nõrgalt happeline. Taim õitseb hilissuvest sügiseni. Võimalik on kasvatada toas ja ka soojemas kliimas väljas.
Nahkhiirelilli saab idandada seemnest, kuid lihtsam on risoome jagada ja igal aastal ümber istutada.[8]
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)