Muuseumiharidus
Muuseumiharidus (inglise keeles museum education; saksa keeles die Museumspädagogik) on muuseumi sisu vahendav ja kõiki muuseumi sihtrühmi hõlmav tegevus, mis toimub muuseumi ja külastaja koostöös, võimaldades informaalset elukestvat õpet ja harivat meelelahutust.
Muuseumiharidus on muuseumis loodud teadmiste rakendamine eesmärgiga toetada eri vanuses inimeste arengut ja eneseteostust. Muuseumis õppimist nähakse kui inimese suhestumist eseme või nähtusega, mis viib teda teadmiste omandamise, oskuste või hoiakute arendamiseni. Kuna igaüks õpib isikupärasel viisil, st kuidas külastaja teemat haarab ja omandab[1], siis muuseumid lähtuvad haridustegevuses õppijate õpistiilidest: visuaalsest, auditiivsest, kinesteetilisest, aga ka lugemis- ja kirjutamisstiilist.[2]
Muuseumi haridus- ja teavitustegevuse edendamisel on tähtsal kohal viis tegurit: sihtrühmad, museaalid, meetodite ja formaatide mitmekesisus, võrgustumine ja protsessikesksus.[3]
Muuseumide hariduslik roll on sama vana kui nüüdisaegne muuseum.[4] Eesti muuseumihariduse sünnipaigaks võib pidada 1803. aastal asutatud Tartu Ülikooli kunstimuuseumi.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Desvallées, André; Mairesse, François (2016). Aljas, Agnes (toim). Museoloogia põhimõisted. ICOM Eesti Rahvuskomitee. ISBN 978-9949-81-574-6.
- ↑ Johnsaon, Anna; Huber, Kimberly A.; Cutler, Nancy; Bingmann, Melissa; Grove, Tim (2017). The Museum Educator's Manual: Educators Share Successful Techniques. New York, London: Rowman & Littlefield.
- ↑ Muuseumihariduse Keskliit ja Saksamaa Muuseumide Liit, Eesti Muuseumiühing (2023). "Muuseumihariduse käsiraamat" (PDF). muuseum.ee. Lk 13. Vaadatud 14. aprillil 2024.
- ↑ Mcdonald, Sharon, toim (2011). A Companion to Museum Studies. Wiley-Blackwell. Lk 340.
- ↑ Anderson, Jaanika (2019). "The Use of the University of Tartu Art Museum Collection in Teaching between 1803 and 1918". Journal of the History of Education Society. 48 (5): 575–590 – cit. via Tylor & Francis Online.