Muusikainstrumentide liigitamisel on palju variante. Juba 4. sajandil eKr liigitati Hiinas pillid materjali järgi (kivi, puit, siid). 1. sajandil eKr liigitati Indias nelja rühma:
Victor-Charles Mahillon (1841-1924) oli Brüsseli konservatooriumi muuseumis pilli kollektsiooni kuraator ja 1888 aasta kataloogis jaotas pillide kollektsiooni nelja rühma:keelpillid, puhkpillid, trummid ja teised trummid.
Erich Moritz von Hornbostel ja Curt Sachs avaldasid uue liigituse raamatus Zeitschrift für Ethnologie 1914. Hornbostel-Sachs liigitab pillid heli tekitamise viisi (heliallika) järgi ja seda kasutavad muusikateadlased.
Kõige tavalisem pillide liigitamine on mängimisviisi järgi
Olenemata sellest, et elektrikitarr ja süntesaator on elektroonilised pillid, liigitatakse nad tavaliselt keelpilliks ja klahvpilliks. Heli tekitamise viisi järgi liigitatakse nad elektrofonideks. Kuna klaveril lööb haamer vastu keeli ja paneb need võnkuma, liigitatakse ta mitte keelpilliks vaid kordofoniks ja klahvpilliks.
Ühe perekonna pille võib liigitada ka diapasooni järgi.
Pillid jaotatakse diapasooni järgi:
Geograafiliselt võib pillid jagada