Muusikateraapia

Muusikateraapia ametlik definitsioon (kinnitatud Ülemaailmse Muusikateraapia Föderatsiooni üldkogul 1996. aastal): muusikateraapia on muusika ja/või selle elementide (heli, rütmi, meloodia, harmoonia) kasutamine kvalifitseeritud muusikaterapeudi poolt kliendi või grupiga protsessis, mis on kavandatud suhtlemise, õppimise, väljendamise, jõuvarude mobiliseerimise ja teiste terapeutiliste eesmärkide lihtsustamiseks, et rahuldada füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi.^[1]

Muusikateraapia on tõenduspõhine muusikaliste sekkumiste kliiniline kasutamine klientide elukvaliteedi parandamiseks. Pärast iga kliendi tugevuste ja vajaduste hindamist osutab muusikaterapeut näidustatud ravi, sealhulgas muusika loomist, laulmist, selle juurde liikumist ja/või muusika kuulamist. Muusikalise osaluse kaudu ravikontekstis tugevdatakse klientide/patsientide võimeid ja kantakse nende elu teistesse valdkondadesse. Muusikateraapia pakub ka võimalusi suhtlemiseks, mis võib olla kasulik neile, kellel on raske end sõnadega väljendada. Muusikateraapiaalased teadusuuringud toetavad selle tõhusust paljudes valdkondades, näiteks: üldine füüsiline rehabilitatsioon ja liikumise hõlbustamine, inimeste motivatsiooni suurendamine oma raviga tegelemiseks, emotsionaalse toe pakkumine klientidele ja nende peredele ning väljund tunnete väljendamiseks.^[2]

Tõendid viitavad sellele, et muusikateraapia on kasulik kõikidele inimestele, nii füüsiliselt kui vaimselt. Muusikateraapia eeliste hulka kuuluvad südame löögisageduse paranemine, ärevuse vähenemine, aju stimuleerimine ja parem õppimine. Muusikaterapeudid kasutavad oma tehnikaid patsientide abistamiseks paljudes valdkondades, alates stressi leevendamisest enne ja pärast operatsioone kuni neuropatoloogiateni.^[3]

Muusikateraapia tehnikad

Aktiivse/ekspressiivse muusikateraapia all mõistetakse teraapiat, kus on tegemist musitseerimisega. Muusikateraapias ei nõua musitseerimine muusikalist ettevalmistust. Mängitakse peamiselt lihtsalt käsitsetavatel rütmi- ja plaatpillidel. See, kuidas neist helisid esile kutsuda, on iga inimese fantaasia vili. Oluline ei ole esteetiliselt kaunis muusikaline tulemus. On tähtis, et inimene saab end muusikainstrumendi abil avada, ennast seeläbi paremini tunnetada, vajadusel endast välja elada tunne või emotsioon, mida mõnel teisel viisil on raske või isegi võimatu teha. Musitseerimine vähendab automaatseid kaitsereaktsioone, nii suheldakse pilli mängides iseendaga sageli seda teadvustamata. Musitseerides on hea õppida kontakti võtma oma sisemaailmaga, õppida tundma seda, mis peitub meie sees. Aktiivse muusikateraapia alla võib liigitada ka muusikalise psühhodraama, kus rollimängudes kasutatakse suhtlemisvahendina muusikainstrumente.

Retseptiivne muusikateraapia on üldnimetajaks teraapiatehnikatele, milles muusikat kuulatakse teraapilistel eesmärkidel. Muusika kuulamine muusikateraapia protsessis on enamasti aktiivne tegevus. Klient peab püüdma end ümbritsevast välja lülitada ning keskenduma üksnes kuulatavale muusikale, laskma muusikal endast läbi voolata, ennast muusikast kaasa viia. Oluline on jälgida, mis meis kuulamise ajal toimub ning pärast kuulamist-kogemist teadvustada esile tulnud mõtted, fantaasiad, kujutlused, tunded – see on (enamasti metafoorne) materjal meie sisemaailmast, mille lahtimõtestamise, teadvustamise ja aktsepteerimise abil on võimalik endas paremale selgusele jõuda.^[1]

Muusikateraapia kasutamine

Muusikateraapiat võib kasutada noorukieas, et ravida tihti selles eas diagnoositud häireid, näiteks meeleolu/ärevushäireid ja söömishäireid või sobimatut käitumist, sealhulgas enesetapukatseid, perest eemaldumist, kaaslastest sotsiaalset isolatsiooni, agressiooni, põgenemist ja sõltuvusainete kuritarvitamist.^[4]

Südame intensiivraviosakonna imikutega tehtud muusikateraapia uuringutes on väikelastel kasutatud muusikateraapiat, lootuses parandada nende elu intensiivraviosakonnas viibimise ajal. Ehkki iga imiku vahel on individuaalsed erinevused, ilmneb enamikul imikutel pärast muusikateraapiat seisundi paranemine.^[5]

Muusikateraapiat kasutatakse lisaks veel laialdaselt üle terve maailma erinevates riikides erinevate haiguste ravis, näiteks autism, südamehaigused, insult, dementsus, afaasia, vähk, vaimse tervise häired, skisofreenia, posttraumaatiline stressihäire, traumaatiline ajukahjustus, leinaga toimetulek.^[2]

Ajalugu

Inimesed on muusikat kasutanud tervendava vahendina iidsetest aegadest alates. Esimesed kirjalikud teated muusika raviva toime kasutamisest pärinevad 1500 a. e.Kr. Egiptuse papüürustekstidest, Kreeka filosoof Aristoteles kirjeldas muusikat kui jõudu, mis puhastab emotsioone ja mõjutab hinge. Tänapäevane muusikateraapia hakkas arenema Esimese ja Teise maailmasõja ajal Ameerika Ühendriikides, kus kasutati muusikat sõjaväelaste taastumisel sõjas saadud psüühiliste ja emotsionaalsete häirete puhul. Sealt on levinud muusikateraapia üle kogu maailma.^[2]

Muusikateraapia Eestis

Eesti muusikateraapial on ligi 30-aastane ajalugu. Eesti muusikateraapia sünniks võib pidada 1980. aastate algust, kui Tallinna Pedagoogikaülikooli (TPÜ) Terviseuuringute Labori juhataja professor Saima Tammest sai tulihingeline muusikateraapia edendamise algataja ja „maaletooja“. Ta kutsus Eestisse välismaalt teadlasi ja terapeute esinema ning õpetama. Professorid Petri Lehikoinen Soomest ja Olav Skilleg Norrast pidasid muusikateraapia ja vibroakustilise teraapia alaseid loenguid ja seminare. 1990. aasta augustis peeti TPÜ-s Helsingi XIX Rahvusvahelise Muusikahariduse Ühingu Ülemaailmse konverentsi (World Conference of International Society of Music Education (ISME) raames rahvusvaheline muusikateraapia seminar. 1990.a 15.detsembril asutati Eesti Muusikateraapia Ühing (EMTÜ), mis ühendas muusikateraapia spetsialiste ja huvilisi ning mille eesmärgiks oli luua tingimused muusikateraapia arenguks Eestis, organiseerida muusikateraapia alast väljaõpet, levitada selle alast teavet ning tegeleda koostöös TPÜ Terviseuuringute Laboriga muusikateraapia praktiseerimise ja muusika psühhofüsioloogiliste toimete uurimisega. 1991–1992 toimus esimene muusikateraapiaalane täiendkoolitus, läbiviijateks Soome õppejõud ja muusikaterapeudid Heidi Ahonen-Eerikäinen, Kimmo Lehtonen, Eila-Sisko Wirzenius ja Raisa Saloheimo.

1995. a liitus Eesti Muusikateraapia Ühing Euroopa Muusikateraapia Konföderatsiooniga ning 1996. a Ülemaailmse Muusikateraapia Föderatsiooniga. EMTÜ koostöös TPÜ Terviseuuringute Laboriga, kellel oli sel perioodil muusikateraapia arendus- ja teaduskeskuse funktsioon, pandi alus traditsioonilisele seminarile „Kunstid tervise heaks“, kus käsitleti erinevaid loovteraapia rakendamise võimalusi tervise edendamisel. Viidi läbi ka mitmeid empiirilisi uurimusi muusika toimest, muusikateraapiast ning vibroakustilisest teraapiast. 1995. aastal alustas Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli juures esimene muusikateraapia algkursus.

1996–2006 oli muusikateraapia lisaeriala võimalik läbida TLÜ Psühholoogia osakonna juures. See muusikateraapia koolitusprogramm oli sellel ajal Balti riikides kõige ulatuslikum ja akadeemilisem. Aastatel 1999–2003 korraldati mitu muusikateraapiaalast koolitust, mida viisid läbi rahvusvaheliselt tunnustatud asjatundjad. Aastatel 2002–2007 korraldati kaks kaheaastast täiendkoolitusprogrammi Tallinna Ülikooli juures, mille viis läbi Hamburgi Muusika- ja Teatriülikooli Muusikateraapia Instituudi professor, PhD Hans-Helmut Decker-Voigt. Koolituse läbis 26 muusikaterapeuti.^[6]

2007. aastal avati kunstiteraapiate bakalaureuse- ja magistriõppekavad Tallinna Ülikoolis, kus on võimalik spetsialiseerumine ka muusikateraapiale. 2009. aastast toimuvad Muusikateraapia algkursuse koolitused Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Täienduskoolituskeskuse juures.^[6]

Eesti Muusikateraapia Ühing on mittetulundusühing, mille asukoht on Tallinn. Ühing on üle-eestiline iseseisev vabatahtlik kutsetöös muusikateraapiat või muusika tervendava kasutuse võtteid rakendavaid inimesi või juriidilisi isikuid ühendav organisatsioon, mille põhieesmärgiks on muusikateraapia arendamine ja muusikateraapiaalase informeerituse taseme tõstmine Eestis ning seeläbi teaduse, kultuuri, hariduse ja tervishoiu toetamine avalikes huvides. Ühing on asutatud 1990. aastal. Ühingu tegevuse eesmärkideks on eelduste loomine muusikateraapia arenguks ja kliinilise muusikateraapia kui psühhoteraapia alaliigi professionaalse taseme kujunemiseks Eestis, kollegiaalsete sidemete soodustamine, muusikateraapiaalase informeerituse tõstmine, muusikaterapeutide väljaõppe organiseerimine, koolitusprogrammide ja atesteerimiskriteeriumide väljatöötamine, muusikateraapia kasutamise õiguslike aluste väljatöötamine. Oma eesmärgi teostamiseks ühing toetab oma liikmete tegevust, edendab omavahelisi kontakte, kogub ja süstematiseerib muusikateraapiasse puutuvat teavet, teeb selle liikmetele ja teistele huvitatuile kättesaadavaks, korraldab nii avalikke kui kinniseid üritusi, kogemuste vahetamist, loenguid, kursusi, konverentse, konkursse, tuluõhtuid jms, toetab teadustööd, töötab välja õppe- ja teraapiaprogramme ning metoodikaid, ühtlustab emakeelsete oskussõnade kasutamist, annab välja trükiseid, heli- ja videosalvestisi, informeerib avalikkust muusika toimesse puudutavates küsimustes, teeb koostööd organisatsioonidega, kellega on ühiseid eesmärke, sõnastab kutsetegevuse eetikanõuded ja jälgib nende täitmist.^[1]

Viited

1. "Eesti Muusikateraapia Ühing".
2. "American Music Therapy Association. Research/factsheets".
3. "American Psychology Association. (2013). Music as Medicine".
4. Olivia Swedberg Yinger, Lori Gooding, Music Therapy and Music Medicine for Children and Adolescents, Child and Adolescent Psychiatric Clinics of North America, Volume 23, Issue 3, 2014, Pages 535-553,
5. Yurkovich, J., Burns, D. S., & Harrison, T. (2018). The Effect of Music Therapy Entrainment on Physiologic Measures of Infants in the Cardiac Intensive Care Unit: Single Case Withdrawal Pilot Study.
6. Lukk, E., Mõistlik, M. & Pehk, A.(2008). Kolm tähendusrikast sammu eesti muusikateraapia arenguteel. Eesti Muusikateraapia Ühing