Mälupesa
.PNG)
Mälupesa on arvuti mälu väikseim adresseeritav üksus. Mälupesa aadressi abil on võimalik mälupesale ligi pääseda andmeüksuste kirjutamiseks ja lugemiseks.
Mälupessa mahtuv andmeüksus – andmesõna – koosneb bittide jadast. Biti väärtusi 1 või 0 realiseerivad mälupesas transistorlülitina töötavad mäluelemendid. Iga elemendi väljundpinge tase on vastavalt biti väärtusele kõrge või madal (näiteks 1,8-voldise toitepinge korral on vahemikku 1,2–1,8 V jääva väljundpinge puhul biti väärtus 1 ja vahemiku 0–0,6 V puhul 0).
Mäluelementide arv pesas määrab andmesõna pikkuse. Esimestes arvutites oli sõnapikkus 8 bitti (ehk 1 bait), nüüdisaegsetes arvutites on see 32 või 64 bitti.
Mälupesa elementi kui mälu elementaarkomponenti on nimetatud ka mälu pesikuks ja mälu rakuks (ingl memory cell). Mõnes käsitluses on terminit mälupesa kasutatud mäluelemendi (transistorlüliti) tähenduses (nt artiklis Muutmälu).