Nagu

Nagu vald
Pindala: 1698 km²
Elanikke: 1446 (31.12.1999)[1]
Rahvastikutihedus: 0,85 in/km²

Nauvo saarestik

Nagu (Nagu^ⓘ (Rootsi hääldus: [ˈnɑːɡʉ]; Soome keel [ˈNɑuʋo] ) on vald ja kogukond Soomes. 1. jaanuaril 2009 liideti Nagu (Nauvo) Houtskär, Iniö , Korpo (Korppoo) ja Pargas (Parainen) uueks omavalitsuseks. Omavalitsuse nimi on rootsi keeles Pargas stad, Paraisi linn.

Nauvo asub Turust lõunas Päris-Soome maakonnas ning koosneb kahest peasaarest ja 1500–3000 väiksemast saarest ja skäärist. Nauvo saarestik on osa suuremast saarestikust mis hõlmab 100 000 suuremat ja väiksemat saart, skääri ja laidu Rootsist, Soomest ja Eestist.

Nauvo üldpindala on 1 698,44 km², millest maad on vaid 246,88 km² ehk alla 15%.

Teedest, sildadest ja parvlaevadest koosnev võrgustik ühendab suuremat osa Nauvo saartest. Parvlaevadega saab liikuda lõunapoolsete saarte vahel, kust Läänemere rahvusvahelised veed ei ole enam kaugel.^[2]

Rahvastik

Nauvos on püsielanikke umbes 1500 (detsembris 2008 oli 1428 inimest), aga suviti on seal üle 10 000 inimese. Nauvo on kakskeelne: 70% soomerootslased ja 29% soomekeelsed (2008. aasta andmed). Umbes 20 erineva rahvuse seas on eestlaste osakaal üsna suur.

2015/2016. aasta talvel pidas Soome Punane Rist Nauvos ajutist varjupaigataotlejate vastuvõtukeskust. Lugu nauvolaste õnnestunud panusest integratsiooni hakati nimetama Nauvo mudeliks. Sellest on olnud juttu ka rahvusvahelistes uudistes. Mõned lastega pered otsustasid vastuvõtukeskuse sulgedes jääda Nauvosse elama.^[3]

Teenused

Nauvo on saarestiku suurim teenindus- ja turismikeskus. Nauvo saarestikus on mitu sadamat, suurim neist asub Nauvo keskuses Kirikukülas. Suure keskaegse kiriku ümber kasvanud külas on sadamale lisaks veel kaks toidukauplust, kaks pangakontorit, bensiinijaamad autodele ja mootorpaatidele, postkontor, mitu hotelli/hostelit, restoranid ja suveniiripoed. Suveniiripoed ja paljud restoranid on avatud ainult suvekuudel. Mitmed korrad päevas on võimalik sõita liinibussiga nii Turu kui ka Houtskari vahet.^[4]

Vaatamisväärsused

Nauvo kirik ja kabelid

Nauvo kirik

Laevandusmuuseum

Nauvos on 1400. aastate keskel ehitatud keskaegne maakivikirik, Nauvo kirik. Schwan-orel 1791. aastast on üks Soome vanimatest tänini kasutatavaid oreleid, mis koosneb suures osas originaalosadest ja kõlab samamoodi kui 1700. aastatel.^[5]

Nötö kirik, Aabrahami kabel, õnnistati sisse 1757. Nötö kiriku sisekujunduse on teinud Gustaf Lucander, kelle altarimaal täidab tänaseni altariakna. Lucander maalis galerii täis apostleid. Tema autoportreegi on selles samas kirikus olemas.

Seili kirik on ehitatud 1733. aastal. Üks osa kirikusaalist on endiselt suletud. Suletud osas istusid vanasti Seili leeprahaiged.^[6]

Kirikuküla – Nauvo keskus

Purjekas Nauvo rankas. Laevandusmuuseumis näeb saarte laevanduse ajalugu

Laevandusmuuseum pakub näitusi Nauvo laevanduse ajaloost alates 1800ndate algusest.^[6]

Nauvo Kirikuküla metsas kulgev Nauvo-Auvo rada on lastega perede hulgas soositud. Marsruudil kohtab kirjaniku Henrika Anderssoni Nauvo-Auvo raamatute tegelasi.

Westerholmi matkarada on kolm kilomeetrit pikk. See algab Lõunasadama turult ja läheb läbi Ernholmi metsa. Westerholmi rada ei ole traditsiooniline matkarada, pigem kultuurimatkarada, mis räägib selle läbijatele soomlasest maastikukunstnikust Victor Westerholmist, kelle lapsepõlv möödus Ernholmi saarel.^[7]

Nauvo sadam on olnud purjetajate lemmik aastast 1980, aasta sadamaks nimetati see 1984. aastal. Sadamat on järjepidevalt laiendatud ja korrastatud. Olemas on kaid, sadamakontor, tankla, restoranid ja väikesed butiigid.

Finby labürint

Finby labürint asub keskuse lähedal (u 2 km). Minna tuleb Könni Puistoteed (Puistotie/Parkvägen) mööda lääne suunas ning spordi- ja jalgpalliväljakute juurest Norrstandsvägeni poole. Tee ääres on viidad, mis juhatavad metsa suunduvatele radadele ja labürindimäele.

Seili saarele pääseb Kirikuküla Põhjasadamast otse m/s Österniga (ainult suvehooajal ja sõidu eest tuleb maksta) või m/s Falköga (hooajaväliselt, tasuta).^[8]

Muud huvitavat Nauvos

M/S Estonia mälestusmärk Pärnäises on püstitatud Estonia katastroofis (28. september 1994) 852 hukkunu mälestuseks. Teerada viib Pärnäise parvlaevasadamast mälestusmärgini.

Fagerlundi traktorimuuseum on eraomandis olev muuseum Tackorgis, u 10 km Nauvo keskusest Korpo poole. Muuseumis on 30 täielikult restaureeritud traktorit.^[9]

Prostviki Kasbergi mägi (Gaasimägi) on Nauvo kõrgeim koht, 62 meetrit üleval pool merepinda. Umbes nelja kilomeetri pikkune rada viib Saaristoteelt ja Parola mäelt mäele, kust avaneb kaunis vaade põhja poole.

Smörasken (Võikast) on mägi Hösare saarel, kus on suur kivirahn ja imeline vaade lõunasse.

Vargberget (Hundimägi) Mattnesis on mägi metsas, mille vaatetornist näeb lõunapoolset Nauvot. Vargbergetile viiv 2,4 km pikkune tee algab Petsorivägeni juurest.

Nötö saar

Nötö on saar ja küla Lõuna-Nauvos. Suviti on seal avatud väike sadam, pood, majutuskoht ja kohvik. Külastada tasub kirikut ja loodusradu, mis viivad „laulvale kivile” ja eelajaloolistele matmispaikadele.

Brännskär on Kirjaisist lõuna pool asuv väike saar, kus on sadam, kohvik ja (üüri)suvilad.

Bornholmi saar Hangslaxis.

Transpordiühendus

Nauvo ja Paraineni vahel sõidab kaks parvlaeva

Kohalik tee nr 180 ehk Saaristotee Nauvos

Nauvo sadam

Peasaarele ja selle lähedal asuvatele saartele pääseb autoga maitsi, üle sildade ja tänu parvlaevadele. Väiksematele ja kaugematele saartele viivad tasuta parvlaevad, tähtsamad on Nauvo keskuse, Kirjaisisaare ida- ja Pärnäisi sadam, viimasest viib ka parvlaev Korpposse.^[10]

Saartevahelise liikluse keskus on Nauvo Kirikuküla. Saaristotee (kohalik tee nr 180) kulgeb Turu piirkonnast Paraisilt läbi saarestiku: Nauvo keskus, Korpo ja Houtskari. Korpost saab ka Ahvenamaale.

Turust Nauvosse saab ühe parvlaevaga. See on tasuta ja ülesõit kestab 8 minutit. Parvlaev sõidab iga päev kaks kuni neli korda ja öösel umbes üks kord tunnis, nädalavahetusel harvem.^[10]

Turu ja Nagui vahet sõidab saarestiku buss – Saaristobussi – aasta läbi iga päev mitu korda. ^[11]

Saaristo ringtee

Suvehooajal on avatud kaks looduskaunist turismimarsruuti, mida saab läbida auto, bussi, mootorratta või jalgrattaga. Mõlemad ringteed ühendavad Turu saarestikku ja lähevad läbi Nauvo. Mõlemad marsruudid sisaldavad üht tasulist laevasõitu, teised on tasuta. Suur ringtee läbib suure osa saarestikust, aga väike ringtee läheb Nauvost läbi väikesele kaunile Seili saarele. Seili traagiline ja liigutav ajalugu pidalitõbiste ja vaimuhaigete saarena on Seilist teinud peamise turismisihtkoha. Nauvo Põhjasadamast viib parvlaev Seilile 20 minutiga.^[12][13]

St Olav Waterway

Püha Olavi sümbol. (Pilt Norrast)

Nauvo asub Püha Olavi veetee ääres (St Olav Waterway). See on osa Skandinaavia Püha Olavi palverännakuteest, mis lõpeb Norras Trondheimis. Euroopa Liit tunnistas St Olav Waterway esimeseks Soome kultuurimarsruudiks (6. detsembril 2018), ja see on arvatavasti esimene palverännak üle vee. (18).

Viited

1. Kaupunkien ja kuntien lukumäärät ja väestötiedot, vaadatud 15.02.2019.
2. Paraisi linn. "Nauvon historia" (soome). Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2019.
3. Giles Duley. "The Guardian" (English).
4. Paraisi linn. "Palveluhakemisto" (soome). Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2019.
5. Paraisi linn. "Lyhyesti Nauvosta" (soome). Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2019.
6. Paraisi linn. "Näe ja koe" (soome). Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2019.
7. Paraisi linn. "Luontopolut ja vaellusreitit" (soome). Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2019.
8. ProSeili ry. "ProSeili-yhdistyksen kotisivut" (soome).
9. "Fagerlundi traktorimuuseum" (soome).
10. [www.lautta.net "Suomen vesiliikenteen aikataulut"]. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |URL= väärtust (juhend)
11. www.skargardsbuss.fi
12. Eesti Päevaleht. "Turu saarestik näitab vana rannaelu".
13. VisitTurku. "TURKU".