Nahal Ozi veresaun | |
Osa 2023. aasta Iisraeli-Hamasi sõjast | |
Vereplekiline kodupõrand veresauna järel | |
Koht | Nahal Oz, Lõunaringkond, Iisrael |
---|---|
Kuupäev | 7. oktoober 2023 |
Sihtmärk | Iisraeli tsiviilisikud |
Liik | massitulistamine, massimõrv, sõjakuritegu |
Hukkunuid | 100+ surnud; 20+ kadunud |
Korraldaja(d) | Hamas |
Nahal Ozi veresauna korraldasid Hamasi terroristid 7. oktoobril 2023 Simhat Torah's Gaza sektori põhjaosa lähedal asuvas kibutsis Nahal Ozis osana üllatusrünnakust Iisraeli vastu. Veresaunas mõrvati palju kibutsi elanikke[1][2][3] ja tekitati suuri kahjusid. Mõned elanikud rööviti ja viidi Gaza sektorisse.[4][5]
Nahal Oz on kibuts, mis asub Lõuna-Iisraelis, Negevi kõrbe loodeosas Gaza piiri lähedal. 2021. aasta seisuga elas seal 471 elanikku.[6] See asutati 1951. aastal ja oli esimene Nahali asula riigis. 1953. aastaks muutus see tsiviilkogukonnaks. Märkimisväärne sündmus selle ajaloos leidis aset 1956. aastal, kui Gazast infiltreerujad tapsid kibutsi turvaametniku Ro'i Rothbergi. Tema matustel oli tunnistajaks tollase staabiülema Moshe Dayani võimsa ülistuse, milles rõhutati Iisraeli ees seisvaid väljakutseid ja naabrite pidevat ohtu.
Pärast 2006. aasta Liibanoni sõda tegi romaanikirjanik David Grossman ülistuse oma pojale, mis oli võrreldav Dayani varasema ülistusega. 2014. aastal hukkus Gazast pärit miinipildujatules noor elanik Daniel Tregerman.[7]
Esialgse uurimise kohaselt imbus 40–50 terroristi läbi tarasüsteemi ja jooksis Nahal Ozi lähedal asuva sõjaväebaasi poole.[8] Terroristid pidasid väravas valvuritega lühiajalist lahingut, tapsid nad ja läksid sisse ning hävitasid peagi suure osa sealsest postist ja varustusest. Postil olnud sõdurid olid üllatunud ja enamik neist hukkus. Sõjaruumis kinnistusid staabiohvitserid ja vaatlejad, kes üritasid vägedega suhelda ja lahingukoptereid sõjasalkadele suunata. Pataljoniülem ja kaks rühmaülemat olid tulevahetuses terroristidega väljaspool sõjaruumi. See jõupingutus jätkus, kuni võitlejad viskasid sisse lõhkeaineid ja paljud said surma.[4][9]
Rünnaku ajal oli selles baasis valves 27 lahinguluure kogumiskorpuse 414. üksuse sõdurit, kes tappis või vangistas Hamas. Enamik Nahal Ozi 414. üksuse sõdureid olid naised. Nende ülesandeks oli teha luuret Gaza piiril ning kasutada raudmüüril paiknevaid kaugjuhitavaid kahuritorne. Mingil põhjusel ei antud enamikule Nahal Ozi sõduritele enda kaitsmiseks käsirelva ega vintpüssi, kuigi nende sõjaväe eelpost oli Gazast vähem kui kilomeetri kaugusel. Kui Hamas ründas, oli baasis vaid paar lahingusõdurit. Need sõdurid said kergesti lüüa. Relvamata 414. üksuse sõdurid peitsid end pommivarjendis ja peaaegu kõik neist tapeti või vangistati. Iisraeli kaitsejõudude andmetel hukkus Nahal Ozi baasis 414. üksusest 20 sõdurit ja kuus teatati teadmata kadunuks.[10][11][12]
Golani brigaadi 13. pataljonist sai surma 41 inimest, mis oli rohkem hukkunuid kui kuuepäevases sõjas ja Yom Kippuri sõjas kokku. Pataljoni peakorter asus Nahal Ozi sõjaväebaasis, kuid paljud Golani sõdurid olid laiali üle raudmüüri ega kaitsnud algselt baasi. Hamas teadis millegipärast, et Nahal Oz on suur luurebaas ja ründas seda esimesena. Valvehooned ja nende arvutiseadmed hävitati sissetungi esimese tunni jooksul, muutes kõik teised Raudmüüri kaitsnud IDF üksused pimedaks.[13]
Paralleelselt sündmustega Nahal Ozi posti juures imbusid vähemalt 20 üllatusrünnaku sooritanud võitlejat Gaza sektori põhjaosa lähedale kibutsi Nahal Ozi.[4] Terroristid tungisid kodudesse, röövisid mõned kibutsi elanikud ja tapsid teisi, sealhulgas terveid perekondi. Mõned eelposti valvurid tulid kibutsi ja asusid terroristide vastu võitlema.
Ohvrite hulgas olid Israel Hayomi fotograaf Yaniv Zohar ja suurem osa tema perest,[3][1] Lisaks Eden Nimri, Iisraeli rahvusvahelisel tasemel ujuja.[14] 17. oktoobri seisuga ei olnud kogukahju teada, hukkus vähemalt 12 elanikku ja 20 jäi teadmata kadunuks, lisaks hukkunud valvurid ja sõdurid.[15]