Neerunäsa

Neerunäsaks (ladina papilla renalis) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neeru säsi moodustavate neerupüramidi tippu, mis ulatub neeruurkesse.^[1]

Neerunäsades paiknevad näsajuhad (ductus papillares).^[2]

Süstemaatiline anatoomia

Neerunäsa on kantud kehtivasse looma anatoomia standardisse Nomina Anatomica Veterinaria-sse^[3].

Imetajatel

Inimestel

Inimese neeru ristlõike illustratsioon 1. neerupüramiidid • 2. neeru-sagaratevahearterid • 3. neeruarter • 4. neeruveen 5. neeruvärat • 6. neeruvaagen • 7. kusejuha • 8. väikesed neerukarikad • 9. neeru fibrooskihn • 10. extremitas inferior • 11. extremitas superior • 12. neeru-sagaratevaheveenid • 13. nefron • 14. väikesed neerukarikad • 15. suured neerukarikad • 16. neerunäsa • 17. neerusambad

Neerunäsad on neerupüramiidide tipud, mis ulatuvad neeruurkesse.

Patoloogia

Nefroloogia

Inimestel seostatakse neerunäsadega peamiselt nefrotoksiliste keemiliste ainete (sh mittesteroidsed põletikuvastased ravimid nagu ibuprofeen, atsetüülsalitsüülhape jpt koos vedelikupuudusega) toimel tekkivat neeru medullaarnekroosi.

Viited

1. "Meditsiinisõnastik" 504:2004.
2. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia. Kõrgkooliõpik", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 225, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
3. Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s APPARATUS UROGENITALIS. ORGANA URINARIA. REN., lk 59, 5. väljaanne, 2012

Kirjanduslikud allikad

• Bodil Schmidt-Nielsen ja Bent Schmidt-Nielsen, On the function of the mammalian renal papilla and the peristalsis of the surrounding pelvis, Acta Physiol (Oxf). Juuli 2011; 202(3): 379–385.,doi: 10.1111/j.1748-1716.2011.02261.x, veebiversioon (vaadatud 01.07.2014) (inglise keeles)
• Benjamin D. Humphreys, Slow-Cycling Cells in Renal Papilla: Stem Cells Awaken?, JASN 1. November, 2009, 20. köide, nr 11, 2277-2279, doi: 10.1681/ASN.2009090911, veebiversioon (vaadatud 01.07.2014) (inglise keeles)