ngambai keel | |
---|---|
Kõneldakse | Tšaad, Kamerun, Nigeeria |
Kokku kõnelejaid | 1 000 000[1] |
Keelesugulus | |
Keelekoodid | |
ISO 639-3 | sba |
Ngambai keel on Niiluse-Sahara hõimkonda Kesk-Sudaani keelkonda kuuluv keel.[2] Ngambai keelt räägitakse peamiselt Edela-Tšaadis, aga ka Kameruni kirdeosas ning Ida-Nigeerias. Emakeelena kõneleb seda keelt umbes miljon inimest, neist 896 000 elab Tšaadis.[1] Peamised ngambai keele rääkijad on sarad ning ngambai on enim räägitud sara keel, seda kasutatakse ühtlasi kauplemiskeelena teiste sama piirkonna dialektide rääkijate vahel.
Ngambai keeles on 13 vokaalfoneemi ja 22 konsonantfoneemi. Tegemist on toonikeelega, keeles on kolm erinevat tooni: kõrge, keskmine ja madal. Tonaalsus mängib keeles suurt rolli ning sama sõna erinev hääldamine muudab tihti sõna tähendust. Ühel silbil võib kohati olla ka mitu tooni ehk liuglemine toimub ühelt toonilt teisele.
Oraalne | Nasaalne | |||||
---|---|---|---|---|---|---|
Ees | Keskel | Taga | Ees | Keskel | Taga | |
Kõrged vokaalid | i | ĩ | ||||
Keskkõrged vokaalid | ɛ (e) | ə | o ɔ |
ɛ̃ (ẽ) | õ ɔ̃ | |
Madalad vokaalid | a | ã |
Labiaal | Alveoraal | Alveopalataal | Velaar | ||
---|---|---|---|---|---|
Klusiil | Helitu | p | t | k | |
Heliline | b | d | g | ||
Prenasaal | ᵐb (mb) | ⁿd (nd) | ⁿd͡ʒ (nj) | ᵑg (ng) | |
Frikatiiv | s | ||||
Afrikaat | d͡ʒ (j) | ||||
Implosiiv | ɓ (bb) | ɗ (dd) | |||
Nasaal | m | n | ɲ (ny) | ||
Tremulant | (v) | ||||
Üheväringuline r (ingl k flap) |
r | ||||
Lateraal | l | ||||
Poolvokaal | j (y) | w |
Nimisõnu saab klassifitseerida kollektiivseteks ja mittekollektiivseteks. Mittekollektiivsete nimisõnade puhul märgitakse mitmust kliitikuga -je, mis hääldub nagu eraldi sõna, kuid kirjutatakse sõnaga kokku.
Näiteks:
Kollektiivsete nimisõnade puhul ei kasutata kunagi mitmuse tunnust ning verbi kasutatakse selliste sõnade puhul ainsuse kolmandas pöördes. Kollektiivsed sõnad ngambai keeles on näiteks inimese kehaosad.
Näiteks:
Ngambai keeles esineb ka liitsõnu, mis võivad koosneda kahest nimisõnast või nimisõnast ja verbist: näiteks gol-wodro (jalg-auto) tähendab autokummi ning ne-so (asi-sööma) tähendab toitu.
Käänet väljendavad ngambai keeles sufiksid.
Pööret näitavad ngambai keeles erinevad afiksid. Ainsuse teine ja kolmas pööre näevad kirjapildis samasugused välja nagu sõna infinitiiv ja afiksit ei lisandu, ent teisel pöördel on esimene silp keskmise tooniga, kolmandal pöördel aga madala tooniga. Mitmuse teisele pöördele lisandub afiksi asemel sõna lõppu mitmuse tunnus -je.
Ainsus | Mitmus | |
---|---|---|
1. pööre | m- | j- |
2. pööre | ø- | -je |
3. pööre | ø- | d- |
Näide sõnaga ila (viskama).
Ainsus | Mitmus | |
---|---|---|
1. pööre | mila | jila |
2. pööre | ila | ilaje |
3. pööre | ila | dila |
Ngambai keeles eristatakse perfektiivset ja imperfektiivset aspekti.
Mineviku ja oleviku puhul ei ole mingisugust eristust. Tuleviku puhul lisatakse tegusõna ette abitegusõna a ja tegusõna ise jääb infinitiivi.
Ngambai keeles ei ole omadussõnu. Objektide omadusi väljendavad atributiivsed tegusõnad. Näiteks ei ole olemas omadussõna 'pikk', küll aga on olemas tegusõna 'pikkolev'.
Ngambai keeles on sõnade järjekord SVO ehk subjekt-verb-objekt.[2]
Ngambai keel kasutab ladina kirjaviisi.[1]
Põhiarvsõnad 1–10 ngambai keeles[4]:
üks – kára
kaks – jó
kolm – mùndá
neli – só
viis – mí
kuus – mìsá
seitse – sírí
kaheksa – ji-nài-jó ( 10 - 2 )
üheksa – ji-nài-kára ( 10 - 1 )
kümme – dòg
Ngambai keeles kasutatakse kümnendsüsteemi, erandiks on vaid arvsõnad kaheksa ja üheksa, mida väljendatakse vastavalt kümme-miinus-kaks ja kümme-miinus-üks.
Dingem ar bisi kor bad. – Mees paneb koera lambaid taga ajama.
Mndigi kau bbe. – Ma tahan koju minna.
Anna ger toge Jaan ngal. – Anna teab, et Jaan on pikk.
Ngambai keeles on laensõnu nii araabia kui prantsuse keelest.[3]
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link)[alaline kõdulink]
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)