Nissli substants

Nissli substants ehk Nissli sõmerus ehk kromatofiilne substants (inglise keeles Nissl substance) on närviraku perikarüonis paiknev tsütoplasmavõrgustikku moodustav aine. Nissli substants koosneb granuleeritud tsütoplasma membraanist ja ribosoomidest.^[1]

Ribosoomidega seotuse tõttu moodustavad membraani graanulid karedapinnalise endoplasmaatilise retiikulumi. Kromatofiilne substans sisaldab ka vabu ribosoome.

Nissli substantsi funktsioonideks peetakse valkude sünteesimist ning sekretsiooni.

Kromatofiilse substantsi morfoloogia erineb nii liigiti, indiviiditi kui ka neuroni tüüpide lõikes.

Terminoloogia

Nissli substants on vananenud termin ja see on samastatud karedapinnalise endoplasmaatilise retiikulumiga.

Kromatofiilne substans on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologicasse.

Nimetus

Nissli substants on nimetatud selle esmakirjeldaja Saksa neuroloogi ja psühhiaatri Franz Nissli (1860–1919) järgi.

Viited

1. "Meditsiinisõnastik" 517:2004.

Välislingid

• Sissekanne Terminologia Histologicas H2.00.06.1.00009: Substantia chromatophilica. Kromatofiilne substants
• STUART W. SMITH, "Reticular" and "Areticular" Nissl Bodies in Sympathetic Neurons of a Lizard, J Biophys Biochem Cytol. Aug 1, 1959; 6(1): 77–84., veebiversioon (vaadatud 09.07.2014) (inglise keeles)
• Ennio Pannese, Neurocytology: Fine Structure of Neurons, Nerve Processes, and Neuroglial Cells, Georg Thieme, 1994, lk 24 – 30, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 09.07.2014) (inglise keeles)

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Nissl body seisuga 09.07.2014.