Noorsootöö

Noorsootöö on tingimuste loomine noore (7–26-aastase) isiksuse mitmekülgseks arenguks, et võimaldada noortel vabatahtlikult perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda.[1]

Eestis vastutab riigi tasandil noorsootöö kavandamise eest Haridus- ja Teadusministeerium ning rakendamise eest Haridus- ja Noorteamet. Põhivastutus noorsootöö arendamise ja korraldamise eest on kohalikel omavalitsustel.[2]

Noorsootöö põhimõtted

[muuda | muuda lähteteksti]

Noorsotöös lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

  1. noorsootööd tehakse selleks, et arendada noortes iseseisvate otsuste tegemist;
  2. luuakse tingimused uute oskuste ja teadmiste arendamiseks lähtuvalt noorte eelistustest;
  3. noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel;
  4. noorsootöö toetab noorte omaalgatust;
  5. noorsootöö põhineb partnerlusel, sallivusel ja võrdsel suhtlemisel.[1]

Avatud noorsootöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Avatud noorsootöö eesmärk on toetada noorte aktiivset ja vabatahtliku osalemist ühiskondlikus elus. Avatud noorsootööd iseloomustab on noorte kaasatus ja isetegemine. Avatud noorsootöö põhineb inimsuhetel, tegutsetakse noortelt noortele põhimõttel või koos noortega, mentoriks on noorsootöötaja. Tegemist on pikaajalise protsessiga, mis aitab noortel täiskasvanuks saada. See annab võimaluse luua positiivne keskkond, kus noored tunnetavad oma tähtsust ühiskonnas.[3]

Avatud noorsootöö korral:

  • pakutakse noortel individuaalset lähenemist ja kättesaadavust, samuti arendatakse ja toetatakse noori talente;
  • pakuvad noored oma ideid ja viivad need noorsootöötaja toel ise ellu;
  • eri vanuses ja taustaga noored rikastavad üksteist ühiste tegevuste kaudu.[4]

Noorsootöö struktuurid

[muuda | muuda lähteteksti]

Noortekeskus on kohalike omavalitsuste või mittetulundusühingute korraldatav noorsootöö organisatsioon. Noortekeskus on peamine noorsootöö elluviija. Noortekeskused võivad töötada eri vormides, seejuures kasutab enamik keskusi noortega töötamiseks avatud meetodit. 2021. aastal tegutses Eestis ligikaudu 300 noortekeskust.[5]

Huvikool on noorsootöö valdkonnas tegutsev õppeasutus, mis loob võimalused huvihariduseks ja isiklikuks arenguks, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemiseks erinevates huvihariduse valdkondades.[5]

Noorteühendus on mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored ning mille eesmärk on noortega töö korraldamine ja läbiviimine. Hinnanguliselt on noorteühingutega seotud 10% noortest.[5]

Noortemalev on noorte konkurentsivõimet toetav töökasvatuslik projekt, mis ühitab töötamise ja noorsootöö võimalused. Maleva eesmärk on noorte konkurentsivõimet suurendatakse noore tööalaste oskuste ja teadmiste arendamise kaudu.[5]

Noorte püsi- ja projektnoortelaagrid on umbes 60 päeva kestvad tervise- ja arengupuhkust pakkuvad laagrid, mis kestavad vähemalt kuus päeva. Noorte püsilaagril peab olema kehtiv tegevusluba, projektlaager peab oma tegevuse kooskõlastama kohaliku omavalitsusega. Noortelaagri ühisprojekti koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus.[5]

Noorsootööühing on mittetulundusühing, mittetulundusühingute liit või sihtasutus, mille eesmärk on koondada noorsootöötajaid, noorsootööasutusi või muid noorsootööga tegelevaid üksusi ja korraldajaid ning esindada nende huve.[5]

Noorte osalusnõukogude eesmärk on võimaldada noortel osaleda otsuste tegemisel ja oma huvide eest seista neid puudutavates valdkondades. Osaluskogul harilikult puudub õiguslik staatus. Osalusnõukogudesse saavad noored kas valimiste või delegeerimise kaudu.[5]

Noorsootöö koolis on üldhariduskoolis ja kutsekoolis tehtav noorsootöö, mis aitab kaasa kooli õppekava eesmärkide saavutamisele ja põhineb õppekavavälisel tegevusel. Noorsootööd korraldavad kooli huvijuht, kooli õpilasesinduse esindaja ja ringijuhid.[5]

Noorsootöö rahastamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Noorsootööd rahastatakse peamiselt viiest allikast:

  1. kohalike omavalitsuste eelarvest;
  2. riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve osana;
  3. fondidest ja programmidest;
  4. vanemate ja noorte endi poolt;
  5. erasektorist.[6]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Riigikogu. (1. september 2010). Noorsootöö seadus. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/13340694
  2. ↑ Haridus- ja Noorteamet. (3. märts 2021). Noorsootöö. Noorte Heaks. https://entk.ee/noorsootoo/noorsootoo/
  3. ↑ Haridus- ja Noorteamet. (12. mai 2020). Avatud noorsootöö. Noorte Heaks. https://entk.ee/noorsootoo/noorsootoo/avatud-noorsootoo/
  4. ↑ Laaneots, K., Reva, K., & Liiskmann, M. (2020). Avatud noorsootöö. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. https://ank.ee/e-varaait/avatud-noorsootoo/
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 Haridus- ja Teadusministeerium. (6. jaanuar 2022). Noorsootöö. Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/et/tegevused/noortevaldkond/noorsootoo
  6. ↑ Haridus- ja Noorteamet. (19. oktoober 2020). Noorsootöö rahastamine. Noorte Heaks. https://entk.ee/noorsootoo/noorsootoo-rahastamine/