Norra kuninglik õhuvägi
| Norra kuninglik õhuvägi Luftforsvaret | |
|---|---|
 | |
| Asutatud | 10. november 1944 |
| Riik |
 Norra |
| Kuuluvus | Norra kaitsevägi |
| Suurus | 3650 |
| Deviis | Kuningale, rahvale, isamaale |
| Ülemad | |
| Ülemjuhataja | Harald V |
| Juhataja | kindralmajor Per Egil Rygg |
| Sümboolika | |
| Sõjalennuki masintunnus |
 |
| Tunnusmärk |
 |
| Ründelennukid | Lockheed F-16 Fighting Falcon |
| Pommitajad | Lockheed F-16 Fighting Falcon |
| Hävitajad | Lockheed F-16 Fighting Falcon |
| Helikopter | Westland Sea King, Bell 412, NH-90 |
| Patrulllennuk | Lockheed P-3 Orion |
| Õppelennuk | SAAB Safari |
| Transport | C-130 Hercules |
Norra kuningli õhuvägi (norra: Luftforsvaret) on Norra kaitseväe koosseisu kuuluv lennuvägi. Norra kuninglik õhuvägi said eraldi väeliigiks 10. novembril 1944.
Norra õhuväes teenib umbes 3600 inimest ja lennukid paiknevad seitsmes õhuväebaasis.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Sõjavägi hakkas lennukeid kasutama 1. juunil 1912, kui välismaalt osteti annetustest kogutud rahaga esimene lennuk. Lennuki tõi Norrasse allveelaeva A-1 täitevohvitser Hans Dons. Eraldi lennuväge ei moodustatud ja lennukid kuulusid kas maaväe või mereväe koosseisu.
II maailmasõja eel
[muuda | muuda lähteteksti]
1930. aastate lõpus, kui oli selge, et sõda on tulekul, valmistus Norra selleks, ostes välismaalt lennukeid juurde. Tellitavate lennukite hulgas oli 12 Gloster Gladiatorit ja kuus Heinkel He 115 tüüpi lennukit. Märkimisväärsed tellimused esitati USAle, kõigest mõni kuu enne 9. aprilli 1940.
Paljud USAs valminud Curtiss P-36 Hawkid jõudsid enne Natsi-Saksamaa rünnakut Norrasse, aga viimased lennukid suunati invasiooni ajal Suurbritanniasse. Saksamaa rünnaku ajal polnud ükski P-36 lahinguvalmis ja need langesid sakslaste kätte. 19 P-36 müüdi Soomele, kes kasutas neid Jätkusõjas.
Sõjategevus Natsi-Saksamaa vastu
[muuda | muuda lähteteksti]Õhuvägi olid lootusetus vähemuses ja sakslased saavutasid kiirelt Norra õhuruumi üle kontrolli. Kuigi Fornebu lennuvälja üle peetud lahingus, suutsid norrakad sakslaste vastu kaitse üles ehitada ja sakslased kaotasid viis lennukit, lõppes lahing Norra vägedele ikkagi kaotusega. Pärast liitlasvägede lahkumist loobus Norra valitsus vastupanust ja lahkus eksiili. Norra väed alistusid 10. juunil.
Ainsad lennukid, mis olid võimelised Suurbritanniasse lendama, kuulusid mereväele. Mitmed Norra sõjalennukid lendasid Suurbritanniasse Põhja-Norrast, kui oli selge, et Norra langeb ja liitlasväed tõmmatakse Norrast välja. Kolm mereväe lennukit lendasid neutraalsesse Soome, kus lennukid ja piloodid interneeriti. Norra maaväe lennukite pilootidel oli ainus võimalus sakslaste käest pääsemiseks lennata Soome. Soome lendasid kolm lennukit, mis samuti interneeriti. Hiljem kasutasid Soome õhuvägi Norra lennukeid võitluses NSV Liidu vastu.
Suurbritanniasse põgenenud lennukid ja personal liitusid Suurbritannia õhuväega, et Natsi-Saksamaa vastu edasi sõdida. 331. norra eskadrill võitles Suurbritannia õhulahingu ajal peetud Londoni kaitselahingutes ja oli Lõuna-Inglismaa parimaid õhuväeüksusi. II maailmasõjas langes 355 Norra õhuväelast.
Sõja järel
[muuda | muuda lähteteksti]Suurbritanniast sõja ajal saadud Supermarine Spitfire'id olid Norra kuningliku õhuväe teenistuses 1950. aastateni.
1947. aastal sai Norra oma õhuruumi valvamiseks oma esimesed radarid ja umbes samal ajal astusid õhuväe teenistusse esimesed reaktiivlennukid, milleks olid de Havilland Vampire'id.
1949. aastal sai Norrast NATO asutajaliige ja varsti pärast seda sai Norra USAlt sõjalennukeid. Külma sõja jätkudes hakkasid õhujõud kiiresti arenema ning Norra ja Türgi olid ainsad NATO liikmed, mille õhuvägi valvas piiri NSV Liiduga. Norra õhujõud lendasid iga aasta 500–600 korda NSV Liidu sõjalennukeid tuvastama.
1959. aastast on õhuväe koosseisus ka õhutõrje.
Edasised plaanid
[muuda | muuda lähteteksti]Norra kuninglikul õhuväel on tulevikus mitmed plaanid. Esiteks plaanitakse Lynxi tüüpi helikopterid asendada NH-90 tüüpi kopteritega. Peale selle soovitakse asendada ka vananevad Sea Kingi tüüpi kopterid. Praeguste plaanide järgi asendatakse 2016. aastal F-16 Fighting Falcon lennukid uue F-35 Lightning IIga.
Peale selle leiavad aset järgmised muudatused:
- riiklik õhuoperatsioonide keskus viiakse üle Reitani;
- kontrolli- ja raporteerimiskeskus suletakse;
- Ørlandis asuvast õhuväebaasist saab F-35 peamine baas ja sinna asuvad ka õhutõrjujad;
- Evenesis hakkab asuma Quick Reaction Alerti rühm;
- Rygges asuvad lennukid kolivad Gardermoeni lennujaama ja Rygge baas suletakse.
Lennukid
[muuda | muuda lähteteksti]| Lennuk | Päritolumaa | Tüüp | Versioon | Arv[1] | Märkused | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Hävituslennukid | ||||||
| F-16 Fighting Falcon |  USA Holland |
Hävitaja | F-16AM F-16BM |
47 10 |
Asendatakse F-35A Lightning IIga.[2] | |
| Transpordilennuk | ||||||
| Lockheed C-130 Hercules | USA |
Transport | C-130J-30 | 4 | Üks lennuk kukkus 2012. aastal Kebnekaises õppuste ajal alla. Asenduslennuk saabus 2012. aasta septembris.[3] | |
| Boeing C-17 Globemaster III | USA |
Transport | NATO SAC lennukid, mis paiknevad Ungaris. Norra tohib lennukeid kasutada 400 tundi aastas.[4] | |||
| Antonov An-124 |  Ukraina |
Transport | NATO SAC | |||
| Luurelennuk | ||||||
| Dassault Falcon 20 |  Prantsusmaa |
Elektrooniline luure VIP |
20ECM 20C-5 |
2 1 |
||
| Lockheed P-3 Orion | USA |
Merevalve | P-3C UIP P-3N |
4 2 |
||
| Treeninglennuk | ||||||
| Saab Safari |  Rootsi |
Safari | 16 | |||
| Helikopterid | ||||||
| Bell 412 | USA |
Transpordikopter | 412SP | 18 | ||
| NHI NH90 |  Euroopa Liit |
Transpordikopter | NH-90 NFH | 5 | 14 tellitud, optsioon veel kümnele[5] | |
| Westland Sea King |  Suurbritannia |
SAR kopter | Sea King Mk.43 | 12 | ||
| AgustaWestland AW101 | Suurbritannia Itaalia |
SAR kopter | AW101 | 0 | 16 kopterit tellitud, mis asendavad tenistusse asudes Sea Kingi[6] | |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "World Air Forces 2013". Flightglobal.com, December 11, 2012.
- ↑ "Norway extends period for buying F-35 fighter jets | Reuters". In.reuters.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.12.2013. Vaadatud 27.11.2013.
- ↑ PICTURE: Norway accepts replacement for crashed C-130J
- ↑ Norges ukjente transportkrigere
- ↑ "OrBat Norway – MilAvia Press.com: Military Aviation Publications". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. mai 2012. Vaadatud 21. veebruaril 2015.
- ↑ Ny helikopterkontrakt på 6,25 mrd