Nudistamine

Nudistamine (inglise keeles disbudding) on kariloomadelt sarvede eemaldamise protsess. Peamiselt nudistatakse veiseid, harvemini ka lambaid ja kitsi.

Nudistamine peaks toimuma enne looma kaheksa nädala vanuseks saamist, parim aeg on, kui loomal on märgata sarvealget. Täiskasvanud loomade sarvi eemaldatakse (ingl dehorning) erandjuhtudel, sest nende puhul on protseduur raskem ja taastumine pikem.

Aberiin-Anguse tõugu veis

Sarvemügarikega vasikas

Nudistamine on veisekasvatuses rutiinne protseduur. 2015. aastal oli Euroopa piimafarmide loomadest nudistatud 80%, kellest 89% nudistati vasikana ning 11% juhtudel eemaldati sarvi juba vanematelt loomadelt.^[1]

Nudistamise põhjused

Nudistatakse järgmistel põhjustel:

• sarvedega loomad võivad vigastada teisi loomi ning loomadega töötavaid inimesi;
• sarvedega loomad vajavad rohkem ruumi, näiteks transportimisel või söödaküna juures;
• mõnel juhul võivad sarved kasvada vastu pead nii, et põhjustavad vigastusi;
• sarvevigastused võivad põhjustada verekaotust ja tekitada infektsioone;
• sarvedega loomad jäävad kergemini kinni, näiteks aia vahele, põhjustades enesevigastusi.^[2]

Mitmed veise- ja lambatõud on juba sündides nudid. Nudisust on võimalik saavutada ka aretamise tulemusena, selekteerides dominantset nudigeeni. Näiteks Aberdiin-Anguse veisetõug on nudi.^[3]

Nudistamisviisid

Nudistamisviise on mitmeid, levinumad on kuuma raua (hot-iron) ja keemiline (aluselise pasta ja happe) meetod. 2015. aasta seisuga olid Euroopa Liidus kõige levinum nudistamismeetod kuuma rauaga (80% farmidest) nudistamine, millele järgnes nudistamispastaga (16% farmidest) nudistamine. Täiskasvanud loomadel kasutati enim tross-sae meetodit (84%).^[1]

Täiskasvanud loomadel on sarve eemaldada keerukam, seda tehakse kas tross-saega või kirurgiliselt. Mõnel pool kasutatakse ka eri liiki tange. Kuna sarvjätke on ühendatud otsmikusiinusega, kaasneb sarve eemaldamisega raske kuluga põletike tekke risk, mille vältimiseks on soovitatav protseduuri läbi viia külmemal aastaajal.

Nudistamist võib läbi viia üksnes veterinaararst või tema poolt väljaõppe saanud isik. Soovitatav on kasutada lokaalset anesteesiat, sest nudistamine on valulik protseduur.^[4]

Kuuma raua meetod

Kuuma rauaga nudistatakse loomi, kellel pole sarved veel kasvama hakanud. Kuuma rauaga nudistamise korral on soovitatav manustada loomale eelnevalt rahustit ning valuvaigistit. Nudistatava looma pea tuleb fikseerida ning protseduuri lihtsustamiseks on soovitatav sarvemügarikud ja nende ümbrus puhtaks pügada. Tööriista tuleb eelnevalt kuumutada, kuni raud muutub punaseks. Kuum raud asetatakse sarvemügarikule, sellele rakendatakse surve, seejärel hakatakse rauda keerama ning lisatakse survet 10 sekundiks. Seejärel eemaldatakse tööriist sarvemügarikult. Sellega on sarvkoe kasv on peatatud ning sarvemügariku ümber tekib punakaspruun ring. Sarvemügarik peaks ära kukkuma 7–10 päeva jooksul.^[5]

Happemeetod

Happega nudistamiseks kasutatakse lämmastikhappe (HNO₃) lahust. Nudistatavale loomale manustatakse rahustit ning asetatakse rinnakule. Sarvede kohalt ja nende ümbrusest pügatakse karv, sarvealgetele ja nende ümbrusele tilgutatakse hapet.^[6]

Pastaga nudistamine

Pastaga nudistamisel on samuti soovitatav nudistatav loom enne protseduuri maha rahustada ning teha lokaalanesteesia. Sarvealged pügatakse, nendele ja nende ümbrusele määritakse õhuke kiht pastat. Pasteeritav piirkond ümbritsetakse vaseliiniga, vältimaks pasta valgumist nahale. ^[7] Uuringute põhjal on selgunud, et pastaga nudistamine on vasika jaoks vähem valus kui kuuma rauaga nudistamine.^[8]

Tross-saega sarvede eemaldamine

Tross-saega sarvede eemaldamist kasutatakse vaid täiskasvanud loomadel, kelle sarvealgetest on kasvanud sarved. Selle meetodi puhul saetakse sarv ühtlase tempo ja jõuga täielikult läbi. Verejooksu peatamiseks kasutatakse žgutina kummipaela ja hambatikke, mis lükatakse allesjäänud sarve osa sisse. Protseduuri läbiviimiseks tuleb kasutada lokaalanesteesiat ning loom fikseerida, vajadusel anda rahustit. Kirurgiline sarvede eemaldamine on ajaliselt kulukam, kuid on saagimisega võrreldes põletike tekkimise suhtes ohutum. Loom fikseeritakse ning rahustatakse, pügatakse karv sarvedelt ja nende ümbrusest. Operatsioonipiirkond valmistatakse ette (näiteks joodilahusega). Tehakse lokaalanesteesia sarvedele ja nende ümbrusse. Lõiget alustatakse sarvedevahemügaralt ning läbistatakse kõik naha kihid. Lõikejoon läheb mõlemalt poolt sarve, kus jäetakse varu sarve-naha piirilt, kuni lõikejooned ühinevad. Sarv lõigatakse maha näiteks tross-sae abil kuni otsmikuluuni ning peatatakse võimalikud verejooksud. Haavad õmmeldakse mitteimenduva niidiga, õmblused eemaldatakse kahe nädala pärast.

Kirurgiline sarvede eemaldamine

Kirurgiline sarvede eemaldamine on ajaliselt kulukam, kuid on saagimisega võrreldes põletike tekkimise suhtes ohutum. Loom fikseeritakse ning rahustatakse, pügatakse karv sarvedelt ja nende ümbrusest. Operatsioonipiirkond valmistatakse ette (näiteks joodilahusega). Tehakse lokaalanesteesia sarvedele ja nende ümbrusse. Lõiget alustatakse sarvedevahemügaralt ning läbistatakse kõik naha kihid. Lõikejoon läheb mõlemalt poolt sarve, kus jäetakse varu sarve-naha piirilt, kuni lõikejooned ühinevad. Sarv lõigatakse maha näiteks tross-sae abil kuni otsmikuluuni ning peatatakse võimalikud verejooksud. Haavad õmmeldakse mitteimenduva niidiga, õmblused eemaldatakse kahe nädala pärast.^[9]

Protseduurijärgne hooldus

Pärast nudistamist või sarvede eemaldamist tuleb jälgida, et haav püsiks vähemalt 24 tundi kuiv. Haava tuleb regulaarselt kontrollida pärast protseduuri nädala jooksul, et vältida põletikku ja veritsust.^[10] Vasikad tuleks pärast nende nudistamist kaheks päevaks eraldada, et nad ei saaks üksteist lakkuda. ^[11]

Anesteesia ja rahustite mõjumisel või mõju kadumisel võib loomal olla probleeme tasakaaluga ning ta võib olla segaduses. Seetõttu tuleb loomale tagada turvaline ümbrus. Alati on olemas tüsistuste tekke oht, seetõttu tuleb anesteesia all olevaid loomi hoolikalt jälgida. ^[12]

Viited

1. Cozzi, G.; Gottardo, F.; Brscic, M.; Contiero, B.; Irrgang, N.; Knierim, U.; Pentelescu, O.; Windig, J.J.; Mirabito, L.; Kling Eveillard, F.; Dockes, A.C. (2015-09). "Dehorning of cattle in the EU Member States: A quantitative survey of the current practices". Livestock Science. 179: 4–11. DOI:10.1016/j.livsci.2015.05.011. ISSN 1871-1413. Vaadatud Vaadatud 29.10.2021. {{cite journal}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |access-date= ja |date= (juhend)
2. "Dehorning and Disbudding of Cattle" (PDF). American Veterinary Medical Association. 2014-07-15. Vaadatud 18.10.2021
3. "NCSU: Animal Science - Inheritance of Polledness, Horns and Scurs in Beef Cattle". projects.ncsu.edu. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. detsember 2021. Vaadatud 30. oktoobril 2021.
4. "EPJ - Valu veistel - kuidas ennetada, märgata ja ohjata". www.epj.ee. Vaadatud 30. oktoobril 2021.
5. Moggy, Melissa. "HOT IRON DISBUDDING FACT SHEET" (PDF). Vaadatud 28.10.2021.
6. Stock, M.L., Baldridge, S.L., Griffin, D., Coetzee, J.F. (2013). Bovine dehorning: Assessing pain and providing analgesic management. Veterinary Clinics of North America: Food animal practice 29, 103-133. Retrieved 29.10.2021
7. Weaver, A.D., Atkinson, O., Jean, G.S., Steiner, A. (2018). Bovine surgery and lameness, third edition. John Wiley & Sons Ltd. Vaadatud 30.10.2021
8. Vickers, K.J., Nlel, L., Klehlbauch, L.M., Weary, D.M. (2005). "Calf response to caustic paste and hot-iron dehorning using sedation with and without local anesthetic". Journal of Dairy Science 88, 1454-1459.Vaadatud 30.10.2021
9. Miesner, Matt D. "Bovine Surgery of the Skin".^{[alaline kõdulink]}Vaadatud 30.10.2021
10. "Disbudding". www.dairyaustralia.com.au (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 31. oktoober 2021. Vaadatud 31. oktoobril 2021.
11. "Vasikate nudistamine". Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll. 07.07.2014. Vaadatud 8.11.2021.
12. North Canterbury Vets (2020). "Preparing your calves for Disbudding". North Canterbury Veterinary Clinics LTD. Vaadatud 09.11.2021.