Nutukramp

Nutukramp (inglise keeles breath-holding spells) on lühiajaline krambihoog lastel, millega võib kaasneda ka teadvusekaotus ja nahatooni muutumine sinakaks. Laps tõmbab kopsud õhku täis, et täiel kõril nutma hakata, kuid järgneb hoopis vaikus. Lapse hingamine seiskub, ta kaotab teadvuse ning keha tõmbub kas krampi või vajub hoopis lõdvalt kokku.

Tavaliselt väljendub nutukramp atoonilise krambina, see tähendab, et laps kaotab teadvuse ja vajub lõdvaks. Võib aga esineda ka toonilis-kloonilisi krampe. See tähendab, et laps kaotab teadvuse, tõmbub kangeks ja pärast seda järgneb klooniline faas, kus kätes ja jalgades tekivad tõmblused.

Nutukrampe esineb umbkaudu 5% lastel. Enamasti esineb see lastel vanuses 6 kuud kuni 2 aastat ning enamik lapsi on neljandaks eluaastaks sellest välja kasvanud. Krambihoogude sagedus võib varieeruda mõnest korrast aastas kuni mõne korrani päevas, tavaliselt on aga nutukrambi esinemissagedus paar korda nädalas. Nutukramp võib kesta poolest minutist kuni üle minuti. Pärast krambihoogu on laps esialgu unine ja uimane ning läheb veidi aega, enne kui taastub krambieelne seisund.

Enamasti kutsub esile nutukrambi kas äkiline valu (nt laps lõi end ära, kukkus vms) või emotsionaalne läbielamine (solvumine või viha). Nutukrambi tekkepõhjus ei ole teada, kuid uuringutega on kindlaks tehtud, et see on ohutu ega tekita ajukahjustust. Kuigi nutukrambi ravi puudub, tuleks last kindlasti näidata neuroloogile, et välistada mõni tõsisem haigus.