Nööbik
| Nööbik | |
|---|---|
_Fr_224072.jpg) Rõngasnööbik (Marasmius rotula) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Seened Fungi |
| Hõimkond |
Kandseened Basidiomycota |
| Klass |
Agaricomycetes |
| Selts |
Šampinjonilaadsed Agaricales |
| Sugukond |
Nööbikulised Marasmiaceae |
| Perekond |
Nööbik Marasmius Fr. (1836) |
| Tüüpliik | |
|
Rõngasnööbik Marasmius rotula (Scop.) Fr. (1838) | |
Nööbik (Marasmius) on seente perekond, mis kuulub šampinjonilaadsete seltsi nööbikuliste sugukonda. Nööbiku perekonda kuuluvad seeneliigid on saprotroofid.
Omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Nööbiku perekonda kuuluvad väikesed (mõned üksikud keskmise suurusega) ja õhukeste viljakehade ning keskse seenejalaga liigid. Nende kõige väljapaistvam omadus on see, et nad vananedes ja/või kuivatades närbuvad, kuid võivad niisketes oludes uuesti elustuda. Seenekübar on kumer. Eoslehekesed on liistakukujulised ja eospulber on valge. Eosed on siledad ja värvitud. Tavaliselt on olemas tsüstiidid. Hüüfidel on enamasti pandlad.[1]
Ökoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Nööbiku perekonda kuuluvad liigid on saprotroofid, mis tähendab, et nad mädandavad surnuid taimeosasid. Mõned liigid on spetsialiseerunud kindlale substraadile, näites Marasmius hudsonii, kes kasvab ainult mahalangenutel astelpõõsa lehtedel, või Marasmius ephylloides, keda saab leida ainult hariliku luuderohu lehtedel kasvades. Mõnedel liikidel tekkivad seeneringid.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Nööbiku perekonda kuuluvate liikide väiksuse tõttu ainult vähesed neist kõlbavad süüa.[2]
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Maailmas on teada umbes 500 nööbiku perekonda kuuluvat liiki, millest leidub Euroopas umbes 50.
Liike
[muuda | muuda lähteteksti]- Marasmius bulliardii – kraenööbik
- Marasmius cohaerens – sarvjalg-nööbik
- Marasmius epiphyllus – lehenööbik
- Marasmius limosus – rohunööbik
- Marasmius oreades – aasnööbik, nelknööbik, nööplehik
- Marasmius prasiosmus – küütsnööbik
- Marasmius rotula – rõngasnööbik
- Marasmius wynnei – lilla nööbik (ohustatud) [3]
Varasemaid liike
[muuda | muuda lähteteksti]- Gymnopus androsaceus – end. jõhvnööbik
- Gymnopus perforans – end. okka-roisknööbik
- Mycetinis scorodonius – end. küüslauk-nööbik
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Gerrit J. Keizer: Seente entsüklopeedia. Sinisukk, Tallinn 2006, ISBN 9985-73-403-3, lk 190–191
- ↑ Henning Knudsen, Jan Vesterholt: Funga Nordica. Agaricoid, boletoid and cyphelloid genera. Nordsvamp, Kopenhaagen 2008, ISBN 978-87-983961-3-0
- ↑ Eesti Punane Raamat. (vaadatud 9. aprill 2019).