| Orion | |
|---|---|
| Tehnilised andmed | |
| Pikkus | 148 m |
| Laius | 18,6 m |
| Veeväljasurve | 15000 t |
| Relvastus |
|
Orion oli teise maailmasõja aegne Saksa abiristleja, mis ehitati 1930. aastal Hamburgis.[1]
Algselt ehitati laev firma Kurmark HAPAG kaubalaevaks. Teise maailmasõja alguses arendati see aga kiirekäiguliseks sõjalaevaks, mis nimetati ümber Orioniks, kui 1939. aasta detsembris tõsteti laeval sõjalaevastiku lipp. Mereväebürokraatide paberil tähistati laeva kui HSK-1 või Schiff 36.[1]
Abiristleja komandöriks sai 38-aastane Kurt Weyher, kes oli varem olnud õppepurjeka Horst Wessel kapten. 1940. aastal ülendati ta fregatikapteniks.[1]
1940. aasta 6. aprillil alustas Orion Weyheri juhtimisel mereretke, mis sai alguse Kielist. 1 aasta ja 4,5 kuud kestnud merereisil vahetas laev mitu korda nii lippe kui ka välimust. Orioni värviti aeg-ajalt üle (sarnanes Hollandi kaubaauriku Beemsterdijkiga), ühtlasi pandi püsti puidust lisakorsten. Koos Saksa abiristlejaga Komeet uputati seitse laeva, kuus laeva uputas Orion üksinda.[1]
1944. aasta jaanuaris peale toimunud remonti ja ümberehitust sai Orionist õppelaev Hektor, mis 1945. aasta märtsis nimetati tagasi Orioniks. Sama aasta mais maabus laev Swinemündis, et viia läände lahingulaeva Schlesieni meeskonna. Sel päeval ründasid Nõukogude ründelennukid Il-2 ja USA-st saadud pommitajad A 20 sadamas olevaid laevasid ning Orion sai viis pommitabamust ja lahvatas leekidesse. Orioni lasid põhja Saksa hävitaja Z 38 ja torpeedopaat T 33, mille tagajärjel hukkus laeva 50 meeskonnaliiget ning teadmata arv evakueeritavaid.[1]