Paaritu puiduüraja | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Klass |
Putukad Insecta |
Selts |
Mardikalised Coleoptera |
Sugukond |
Kärsaklased Curculionidae |
Perekond |
Üraja Xyleborus |
Liik |
Paaritu puiduüraja |
Binaarne nimetus | |
Xyleborus dispar Fabricius, (1792)[1] |
Paaritu puiduüraja (Xyleborus dispar ehk Anisandrus dispar) on mardikaliste seltsi ürasklaste alamsugukonna üraja perekonnast. Ta on levinud ka Eestis.
Liiki kirjeldas 1792. aastal Johan Christian Fabricius.
Paaritu puiduüraja uuristab käike paljude vilja- ja metsapuude tüvesse ja okstesse.
Isased valmikud on 1,8–2 mm ja emased 3–3,5 mm pikkused.[2] Keha on poolsilindrilise kujuga. Eestiivad on tumedad, säravad ja pikitriipudega.
Pärast paaritumist, alates aprillist-maist, kaevavad emased puude okstesse iseloomulikke käikude võrke, kuhu kuuluvad ristsuunaline läbistuskäik oksa pinnal, täieliku ringi moodustav ring-käik ning emakäigud – munemiseks mõeldud vertikaalsed lühikesed ummikkäigud oksaraos. Mõnepäevase haude järel kooruvad vastsed.
Umbes viis nädalat pärast koorumist tõugud nukkuvad. Nad ei uurista käike, vaid toituvad käiguseintes kasvavatest ambroosiaseentest (täpsemalt liigist Ambrosiella hartigii), kelle eoseid toovad emased.[3]
Pärast nukkumist, mis kestab umbes kaks nädalat, veedavad valmikud ülejäänud suve ning sügise ja talve liikumatult käikudes, kuni nad järgmisel kevadel peret heidavad.
Kogu elutsükkel kestab seega aasta.
Paaritu puiduüraja ründab paljusid puuliike (tamm, pöök, vaher, kastan, plaatan, kreeka pähklipuu jt), kuid eelkõige viljapuid (õunapuu, pirnipuu, aprikoosipuu, ploomipuu, virsikupuu jt).
Kõige haavatavamad on viljapuud, sealhulgas heas seisukorras eksemplarid. Paaritu puiduüraja rünnak viib sageli vanade puude kuivamiseni, kuid ka noored puud võivad hukkuda. Väga tugevad noored puud peavad hästi vastu.
Paaritute puiduürajate tõrjeks pihustatakse pereheitmise ajal insektitsiide, lõigatakse ära kahjustatud oksi ning väetatakse viljaaeda mõõdukalt sõnnikuga, et soodustada puude kasvu ja suurendada vastupanuvõimet.